Serbia valitsus keelustas karusloomafarmid

Foto: Andrei Aleksandrov / RIA Novosti / Scanpix

2019. aasta algamisega jõustus Serbias kümneaastase üleminekuperioodil järel lõpuks karusloomafarmid keelustav seadus. Keelu jõustumine on kodanike, ekspertide ja loomaõiguslaste otsustava ja püsiva võitluse edukas tulemus, ehkki karusnahatööstuse lobirühmad avaldasid järjekindlalt survet keelu tühistamiseks.

«MTÜ Loomuse meeskond rõõmustab koos rahvusvahelise loomaõiguslaste kogukonnaga. Me ei uskunud Serbia keelu jõussejäämist kuni viimase hetkeni. Õnnestumine näitab veelkord, et karusloomafarmid on ajast ja arust,» ütles Eestis karusloomafarmide keelustamise kampaaniat eestvedava organisatsiooni MTÜ Loomus juhataja Kadri Taperson.

Nii Loomus kui ülejäänud loomakaitseorganisatsioonid terves maailmas on Serbia valitsuselt pidevalt nõudnud 2009. aasta seaduse järgimist, et laialt hukka mõistetud karusloomakasvatuse praktika lõpetada. Võitlemaks karusnahakaubanduse lobistide poolt Serbias levitatava väärteabe kampaaniaga tegi rahvusvaheline ühing Fur Free Alliance, mida Eestis esindab MTÜ Loomus, tihedat koostööd Serbia liikmesorganisatsiooniga Freedom for Animals. Seejuures avalikustati teaduslikke fakte karusnahatootmise kohta ja rõhutati vajadust riikliku keelu järele.

«Juba 15 aastat on Freedom for Animals propageerinud karusloomavabat Serbiat, edendades ja toetades seadusandlust, et kaotada loomade jõhker ekspluateerimine. 2009. aasta loomade heaolu käsitleva seaduse jõustumine tähistab meie jaoks viimaks saavutatud suurt võitu,» sõnas Serbia loomakaitseorganisatsiooni Freedom for Animals direktor Snezana Milovanovic. «Seadus muudab illegaalseks loomade hoidmise, paljundamise, importimise, eksportimise ja tapmise ainult karusnaha tootmise eesmärgil. See keeld ei ole oluline mitte ainult loomade jaoks, keda peetakse karusnaha tootmiseks Serbias, vaid kogu Kagu-Euroopa piirkonna jaoks. Samuti tähendab see suurt sammu edasi loomaõiguste paranemise suunal terves maailmas.» 

Tšintšiljad on ainsad loomad, keda Serbias karusnaha tootmiseks peetakse. Kümneaastase üleminekuaja kestel tapeti Serbia karusloomafarmides igal aastal ligikaudu 12 000 tšintšiljat. Kadri Tapersoni sõnul jätab karusloomafarmides kasutatav intensiivne puurisüsteem tšintšiljad ilma võimalusest harrastada oma loomulikku käitumist – näiteks jooksmist ja hüppamist – ning põhjustab raskeid heaoluprobleeme. «Rahvusvahelised uuringud tõestavad, et stressiga seotud käitumishäired nagu puremine on lisaks imikute suremusele tšintšiljafarmides väga levinud,» märkis Taperson.

Karusnaha saamise eesmärgil kasvatatakse tšintšiljasid mitmes Euroopa riigis (Eestis, Poolas, Taanis, Ungaris) ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilias ning Argentinas). Serbias jõustuv keeld on kooskõlas arengutega kogu Euroopas, kus viimastel aastakümnetel on 14 riiki hääletanud karusloomakasvatust lõpetavate seaduste poolt. Ainuüksi 2018. aastal võtsid karusloomafarmide lõpetamist käsitlevad õigusaktid vastu kunagine maailma suurim rebasenahkade tootja Norra ning samuti Belgia ja Luksemburg. Praegu on karusloomakasvatust lõpetavad eelnõud jõudnud parlamentidesse nii Poolas, Iirimaal, Leedus, Taanis kui ka Eestis.