Lapsepõlve koduloomad tugevdavad inimese tervist kogu eluks

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laps peaks loomadega koos elama esimesel kolmel eluaastal, et tema mikrobioom tugevneks ja kaitse haiguste eest kasvaks.
Laps peaks loomadega koos elama esimesel kolmel eluaastal, et tema mikrobioom tugevneks ja kaitse haiguste eest kasvaks. Foto: Gabriela Insuratelu / PantherMedia / Gabriela Insuratelu

Rootsi uuring leidis, et mida rohkem loomi last varases eas ümbritsevad, seda vähem tekib tal astmat, ekseemi või allergiaid.

Ajakirjas Plos One ilmunud uuring on esimene, mis näitas, kuidas koduloomade arv on suhtes allergiate esinemisega lapsel.

Uuringus leiti, et 7–9-aastastel, kellel oli beebina majas neli kodulooma, oli poole vähem allergiaid võrreldes ilma loomadeta kodudes kasvanud eakaaslastega. Parem tervis tuleb tõenäoliselt tänu kõigile mikroobidele ja mikroobsetele koostisosadele, mida võib meie karvastelt sõpradelt leida, sõnas uuringu autor Göteborgi ülikooli lastearst Bill Hesselmar.

Immunoloog Mimi Tang, kes uuringu tegemisel ei osalenud, ütles uudisteportaalile ABC, et keskkond, kus inimene veedab oma esimesed eluaastad, määrab tema mittenakkuslike haiguste riski terveks eluks. Tang lisas, et sama käib ka autoimmuunsete haiguste, põletikulise soolehaiguse, ning ainevahetusehäirete, ülekaalulisuse ja vaskulaarsete haiguste kohta. On ilmnenud, et rohkemate loomadega koos elamine ja nende mitmekesisus kaitseb meid hilisemas elus. Seda ka veel emaüsas oleva lapse puhul.

Koertel ja kassidel elab karva sees palju erinevad mikroobe ning endotoksiine ning laste mikrobioomile tuleb kasuks nende sissehingamine, söömine ja üleüldiselt selles keskkonnas viibimine. See peab aga uurijate sõnul juhtuma lapse esimese kolme eluaasta jooksul.

Paistab, et koerad annavad lapse tervislikule mikrobioomile eriti suure panuse. Kassid on oma loomuselt puhtamad ja ei ilasta nii palju. 2013. aastal tehtud uuring leidis, et koeraga peredes leiti padjapüürides 42 protsenti rohkem mikroobe kui ilma koerata peredes. Kassi omamine aga tulemustes vahet ei näidanud. Allergiate eest ei kaitse lapsi vaid loomad, uuringud on näidanud, et vanemate õdede-vendade olemasolu ja käsitsi nõude pesemine omavad samuti positiivset mõju.

Uuringu autori sõnul on koduloomadel lapse tervisele suurem mõju linnakeskkonnas, kus kassi ja koeri hoitakse toas. Väiksem on mõju maapiirkondades ning loomade omamise mõju ei ole märkimisväärne, kui inimene puutub nagunii paljude mikroobidega kokku.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles