Tima südantlõhestav lugu: julmalt väärkoheldud koer pole siiani leidnud õiget kodu

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eestima Loomakaitse Liit / Facebook

Pisikene Tima leiti ühest Ida-Virumaa korterist peale perenaise lahkumist. Vaene loomake ei olnud pikka aega saanud tunda inimsoojust ning tema käitumisest ja olekust oli ilmselge, et inimene ei olnud just tema parim sõber.

Päästjatega rääkinud tunnistajate sõnade kohaselt oli koer saanud palju peksa perenaise tuttava käest ja seda kinnitas ka kutsa käitumine. Jalutusrihma nägemine võttis pisikese valge Tima hirmust maadligi ja ta kartis seda kui tuld. Tima võeti Eesti Loomakaitse Seltsi hoole alla ja sealtmaalt hakkasid tema rännakud ühest hoiukodust teise. 

Tima väärkohtlemisega oli koerale tekitatud selline psüühiline trauma, et iga inimliigutus oli kui oht. Samas oli näha, et koer otsib hellust ja armastust. Mitmed inimesed pakkusid väikest kasvu koerakesele hoiukodu, kuid mõne aja pärast loobusid temast, sest ei osanud Tima ebatavalise käitumisega toime tulla.

Lõpuks jõudis koerake varjupaika ja sealgi tiksus täis aeg, et teda enam hoida ei saadud. Seejärel võttis Tima enda hoole alla Eestimaa Loomakaitse Liit, mille vabatahtlikud olid varemgi keerulise iseloomuga koertega tegelenud ja saanud nad vähemalt nii palju korda, et kutsad elavad siiani õnnelikult uute omanikega. 

Tima ELL-i hoole all.
Tima ELL-i hoole all. Foto: Eestima Loomakaitse Liit / Facebook

Vabatahtlikud otsustasid, et mingeid lõplikke otsuseid ei tehta enne, kui pole koeraga tegeletud, teda mõnda aega jälgitud ja proovitud muuta käitumismustreid. Tima on kosunud ja rõõmsameelne, kuid ilmselt on väärkohtlemine minevikus jätnud nii tugeva jälje, et koera muuta ei ole siiani osatud.

Tima tuleb ise inimese juurde, hüppab käppadega põlvele ja tahab pai. Pai saab talle teha täpselt nii kaua, kui ta seda ise soovib. Teda tuleb hoolsalt jälgida, sest paitamissoovi kadumisest annab märku vaikselt ülestõusev mokk ja kramplik näoilme. See tähendab, et Timat rohkem puutuda ei tohi.

Samuti pole lihtne teda jalutada jalutusrihmas. Igasugune vägisi tema juures toimetamine paneb ta unustama oma vanuse (ca 10-13-aastane), nüridad ja olematud hambad ning ta võib seetõttu hammustada. Tundub võimatu, et sellise koeraga saaks koos elada, aga vabatahtlikud teavad, et seda siiski saab.

Timale sobiks väga kodu, kus pole suurt melu, palju inimesi, lapsi ja teisi loomi. Ideaalne oleks korraliku aiaga ümbritsetud maja, kus ei peaks teda häirima jalutusrihmaga. Tima tuleb kutsumise peale ilusti tuppa.

Kui oled üksik inimene, kes tunneb, et talle sobiks koerake, kes ei nõua palju tähelepanu, kuid on kodus olemas seltsiks või tead kedagi sellist — võta ühendust Karme Reiljaniga telefonil 5349 9080 või kirjuta info@loomakaitse.eu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles