Sõda sotsiaalmeedias: Tallinna loomade varjupaiga vastu algatati jõhker laimukampaania

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eile avaldati sotsiaalmeedias Varjupaikade MTÜ-le kuuluvast Põhja-Tallinnas tegutseva loomade varjupaigast fotod, millel on kujutatud varjupaigas väidetavalt lokkavad õõvastavad tingimused. 

Muuhulgas oli fotodel kujutatud pesemata puure ja transpordikaste, üldist korralagedust ja ka surnud loomi. Nüüdseks on pildid kättesaadavad vaid Twitteris — varjunimega kasutaja, kes fotod Facebooki laadis, blokeeris oma konto ning koos sellega kadusid ka postitused.

Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi sõnul on teada, et fotode autoriks on varjupaiga endine töötaja, kellega töösuhe hooletuse tõttu katkestati. «Meie juures töötamise lõpetas see inimene mõned kuud tagasi ning fotod olid tehtud enne seda,» sõnas Priks. «Need on ka varasemalt internetis ringlenud ning seega olime me neist juba teadlikud.»

Priks rääkis, et pildistaja oli keeruline persoon, kellega koostöö hästi ei sujunud — töötaja eiras sisekorraeeskirju ning vaatamata meeldetuletustele ei järginud korralikult ametikohustusi ja ei parandanud oma käitumist. «Ta karjus teiste töötajate ja vabatahtlike peale ja temaga oli raske koostööd teha,» võttis üldjuht asja kokku.

Fotodel kujutatud olukorrad on Priksi sõnul varjupaikades tavalised. «Kui inimesed hommikul tööle tulevad ning mõnel haigel kassil on puuris kõht öösel lahti läinud, on hooldaja töö seda koristama hakata, mitte vaatepilti fotografeerida,» nentis Priks. «Me ei hakka üldse eitama, et varjupaigas loomi sureb — nad jõuavad meie juurde erinevatest keerulistest olukordadest ja erinevate tervislike seisunditega ja tõepoolest võibki nii juhtuda, et loom leitaksegi hommikul surnuna.» Ka sellises olukorras on töötajatel eeskirjad, kuidas käituda, ent pildistamine nende hulka kindlasti ei kuulu.

Priks ei oska spekuleerida, kas juhtumi taga on ühe töötaja solvumine töösuhte lõpetamise üle või grupi inimeste eesmärk varjupaigale tõsist mainekahju tekitada. «Arvamine, kes selle taga tegelikult olla võib, oleks lihtsalt spekulatsioon,» ütles üldjuht. «Abistavaid tõendeid meil ju selle kohta ei ole.»

Varjupaiga kaitseks astus välja ka Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes kutsus inimesi üles asjasse kriitiliselt suhtuma ja mitte uskuma Põhja-Tallinnas tegutseva loomade varjupaiga suhtes sotsiaalmeedias levitatavaid valeuudiseid, kus väidetakse, et varjupaigas väärkoheldakse loomi.

Linnaosa vanema sõnul on keegi võtnud oma südameasjaks kahjustada Põhja-Tallinnas tegutseva varjupaiga mainet, levitades sotsiaalmeedias pildimaterjali, mis jätab mulje nagu suhtutaks varjupaigas loomadesse hooletult.

«Tegemist on tänapäevase varjupaigaga, kus töötavad loomade heaolust hoolivad inimesed ja mille tegevusele aitavad kaasa paljud vabatahtlikud. Varjupaiga tegevust kontrollitakse linna ja riigi järelvalveasutuste poolt, kellel meie teada ei ole olnud varjupaigale mingeid erilisi etteheiteid,» ütles Kaljulaid.

«Internetis leviv pildimaterjal ei jäta kindlasti ausat muljet sellest, milline varjupaik välja näeb ja millised on seal olevate loomade tingimused. Ma väga palun inimesi mitte minna selle kampaaniaga kaasa. See ei aita loomi mitte kuidagi,» ütles Kaljulaid.

Raimond Kaljulaidi sõnul saab igaüks aidata varjupaiga tööle kaasa vabatahtlikuna. «Kui keegi soovib loomadele head, siis kõige lihtsam viis nende aitamiseks on aidata varjupaika vabatahtlikuna või teha annetusi. Sel suvel kogusime koos Põhja-Tallinna noorte ümarlaua vabatahtlikele loomade varjupaigale ligi kuus tuhat eurot annetusi. Võin kinnitada, et iga euro ja iga sent sellest läheb loomade heaks ning varjupaigas töötavad inimesed, kes hoolivad loomadest ja ei teeks neile iial liiga ega jätaks neist hooletusse,» kinnitas Kaljulaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles