Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Karm tõde: koertesõbrad Dubais asu ei leia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Emrah Oprukcu / ZUMAPRESS.com / Scanpix

«Supermarketid on minu meelest ühed parimad vaatamisväärsused igas riigis. Sa näed kohe, mida erilist sealkandis süüakse. Aga mõni muu riiul, pealtnäha täiesti tavaline ja rahvusvahelist kraami täis, peidab endas hoolikamal vaatlusel mõnd kultuurilist eripära...» 

Katkend Susan Luitsalu raamatust «Minu Dubai», kirjastuselt Petrone Print.  

«Näiteks koduloomatarbed. Ükskord täheldasin enne küllaminekut sõbranna koerale maiustusi ostes, et kassikaupu on Dubai supermarketis palju rohkem kui koertele mõeldud kraami. Mõõtsin ära – kassidele jagus kaupa 18 sammu võrra, koertele ainult viie sammu eest.

Islami kommete järgi on koera pidamine okei siis, kui tal on mingi funktsioon (jahikoer, valvekoer), aga niisama seltsilisena neid ei peeta ja koera toas pidamine on kah haram ehk keelatud. Kohalikud välismaalased muidugi peavad koeri küll, kuigi oma sõprade pealt näen, et see on Dubais ikka paras peavalu. Suurem osa parke ja kindlasti kõik rannad on täiesti koeravabad tsoonid ning kohvikuid, kuhu tohib koeraga minna, on minu teada umbes neli. Mõned eramurajoonid on koerasõbralikumad, aga näiteks Dubai Marinasse koeraomanik kolida ei saaks – Marina ja samuti JBR on koeravabad tsoonid. Nii et kassidel on pidu!

Kasse Dubais tõesti armastatakse, nad on lihtsalt elu osa. Tihtipeale võib tänaval näha väikest hunnikut krõbinaid, mis on naabruskonna kassile vedelema jäetud, või kasutatud jogurtitopse veega. Mõned tänavakassid on steriliseeritud, selle märgiks on vasakust kõrvast puuduv väike jupp. Mu sõbra Daria tänaval näiteks pesitseb ühes lahtises garaažis eriti nunnu Norman, kes Araabia maule omaselt «otseselt ei ole kellegi kass, aga ta elab seal». Araabia maud on alati koos kõrberahvaga olnud, tulnud ja läinud, kui tahavad. Normanil on oma asemekene ja veekauss ning talle võib ka süüa viia.

Ajalehtedest jääb silma, et ikka ja jälle armastatakse kajastada kasside seiklusi – kord on pikk piltidega artikkel sellest, kuidas keegi päästis kiirteele eksinud miisukese, teinekord näeb aga nunnut pilti, kuidas tuletõrjuja on kõrghoone põlengust muu hulgas välja toonud kassi. Viimasel ajal on Dubai kõige kuulsam kass Dinky, kes pidi brittidest omanikega Inglismaale kolima, aga pääses lennujaamas kuidagi puurist välja. Omanik avastas selle alles Inglismaal ja lendas meeleheites tagasi kassi otsima. Dinky leiti lõpuks Al Barsha linnaosast, mis asub lennujaamast 20 kilomeetri kaugusel, ning lehes oli rõõmus grupipilt omanikest, asjaga seotud ametnikest ja kassist hetkel, mil üksteisega uuesti kokku saadi.»

Tagasi üles