Selgusid 2018. aasta kõige loomasõbralikum ja -vaenulikum tegu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Häädemeestel Teemeistri hoone lähedalt metsarajalt leitud purk kassipoegadega.

FOTO: Erakogu

Kuula artiklit

Oktoobri alguses kuulutas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) 18. aastat järjest avatuks aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo konkursi. Täna avaldati kuu aega kestnud hääletuse tulemused.

Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2018. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks kassi- ja koeravabrikute uurimine Kuuuurija ja Katrin Lusti poolt. Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad Häädemeestel purgis lämmatatud kassipoegade juhtumi.

Loomasõbraliku teo tunnustuse vääriliseks hindas 40protsenti hääletajatest Kuuuurija ja Katrin Lusti. Suure poolehoiu saavutas ka Rimi Balticu äärmiselt positiivne otsus loobuda puurikana munade müügist, mis kogus 35 protsenti häältest. Kaugele maha ei jäänud ka Pärnu koolipoisid, kes päästsid kassipoja külmumisest.

Kõige sõbralikumaks teoks valitud kassi- ja koeravabrikute uurimine Kuuuurija ja Katrin Lusti poolt sai alguse juba aasta tagasi, kui Lust asus tegelema juhtumiga, milles naisterahvas oli ostnud endale odava hinna eest briti lühikarvalisele sarnaneva kassipoja. Kahjuks suri loom uue omaniku juures juba paari nädala pärast. Pärast kassi surma hakkas naine müüja tausta uurima ja selgus, et foorumites jagati rohkelt halbu kogemusi kassimüüja Oksanaga ja temalt ostetud loomadega.

Katrin Lust asus juhtunut uurima, tõi kassivabriku omaniku kaamera ette ja hoiatas inimesi. Aasta hiljem asus Kuuuurija uurima lugu, milles perekond ostis Leedu kutsikamüüjalt Jack Russelli terjerit meenutava kutsika. Nagu selliste juhtumite puhul tavaline, suri kutsikas uue pere juures peagi. Katrin Lust paljastas koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga Leedust pärit kutsikamüüja, lisaks võttis VTA müüjalt kutsikad, kuna loomadel puudusid vajalikud dokumendid.

Kõige loomavaenulikuma teo hääletusel läks juba alguses teistest ette kassipoegade lämmatamise juhtum. Õõvastava teo hindas aasta kõige loomavaenulikumaks 65 protsenti hääletajatest. Huntide negatiivse kuvandi loomine ja Treppoja kutsikavabrik said, vastavalt, 15 ja 19 protsenti häältest.

«Kahjuks peame tõdema, et seesugused julmad teod loomade vastu ei ole ainukordsed. Lemmikuvabrikuid leidub üle Eesti veelgi ja ka metsloomad vajavad pidevalt meie kaitset. Loomalaste abitusse seisundisse jätmised või lausa tapmised on meil kahjuks tavalised,» sõnas ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro. «Endiselt leidub inimesi, kes looma steriliseerimist ja kastreerimist peavad looma piinamiseks, aga loomapoegade uputamist või minema viskamist täiesti normaalseks.»

Kõige loomavaenulikumaks teoks hääletatud kassipoegade lämmatamine purgis Häädemeestel tuli avalikuks selle aasta augusti lõpus, kui lapsega metsa seenele läinud ema leidis suletud klaaspurgi, milles olid kuni nelja pisikese kassipoja laibad. Purgi kaas oli kõvasti kinni keeratud ja pisikesed loomad surnud piinarikkalt õhupuudusesse. Leidja sõnul oli purgile pisikeste käpakeste poolt tekitatud kraapimisjälgede järgi näha, et purki oli pandud elusad kassipojad. Teate saanud Eestimaa Loomakaitse Liit tegi avalduse politseile.

Tagasi üles