Esimene mõte, mis selle probleemi lahendaks on liiva vahetamine lemmiku liivakastis, kuid mitte alati pole see lahendus, sest juba järgmisel päeval võib kõik taas korduda ning siis on kassiomanik nõutu. Lisaks sellele on kassid oma liivakasti osas nõudlikud ning kui sellega on midagi korrast ära võivad nad oma häda hakata tegema mõnda ebasobivasse kohta.
Kuid, mis aitab lukustada seda ebameeldivat ja kirmet kassipissi haisu, mis kodu halvasti lõhnama paneb ega luba külalisi kutsuda, sest alati on häbi? Esmalt tuleks mõelda sellele, kas kassiliiv on ikka kvaliteetne. Turul on müügil väga erinevaid variante, mille juures ilutsevad paljulubavad tekstid. Oma kassile selle õige valimine on seetõttu keeruline ja sageli ka aeganõudev protsess. Esimest korda valikut tehes võiks nõu pidada loomapoe spetsialistidega ning eelistada liivasid, mis on lõhnatud. Kassid on äärmiselt tundlikud erinevate lõhnade suhtes. Isegi, kui omanikule tundub hea idee osta lõhnastatud kassiliiv, mille ülesandeks on lukustada pissihaisu, siis kassidel võib selle kohta olla hoopis teine arvamus ning järgmistel päevadel võib ta oma tualeti sisse seada näiteks riidekappi või voodisse.
Kassiomanike elu on aga tehtud lihtsamaks LitterLocker toodete abil, mis tõepoolest vähendavad ebameeldivat lõhna kodus ja lemmiklooma liivakastis. Näiteks on LitterLocker tünn ja liivakast disainitud selliselt, et need lukustavad ebameeldivat lõhna suurepäraselt ning neid on mugav puhastada. Kui majapidamises on üks kass, tuleb LitterLocker tünni puhastada vaid kord kahe nädala jooksul, kilekotikonteinerist piisab suisa kaheks kuuks. Saladus peitub kotis, mis on 5-kihiline. Kinnitussüsteem kindlustab omaltpoolt, et kilekott säilitab õhukindluse, kui see on juba määrdunud liivaga täidetud. Ehk ainsaks miinuseks nende kilekottide puhul on see, et need pole biolagunevad. Samas on need toodetud 35% ulatuses ümbertöödeldud plastikust.
Üleüldiselt peaks aga oma lemmiku liivakasti korrastama kord päevas. See ei tähenda liiva vahetamist, vaid pigem seda, et sellest sõelutakse välja kassi kõva väljaheide. Kassiliiva võiks vahetada kord nädalas, kuid kõik oleneb loomulikult loomast ning omaniku sisetundest. Kindel on see, et kassi WC peab olema puhas, et erinevaid probleeme vältida. Kui kassile aga sellest olenemata tema liivakast ei sobi, peab põhjuseid otsima mujalt. Näiteks võib kass keelduda liivakastis käimisest, kui see on vales kohas või vale kujuga. Kassid eelistavad üldiselt oma häda teha privaatselt ning seetõttu peaks kassiliivakast asuma kohas, kus pole ülemäärast liikumist ja lärmi. Mõned kassid on aga eriti tundlikud ning vajavad suuremat privaatsust. Neile on mõeldud kinnised liivakastid, kuhu nad saavad sisse hüpata ja mis on kaetud kõigist külgedest. Siiski enamik kasse kinniseid liivakaste ei eelista, kuna sellises liivakastis on kassid haavatavas olukorras, neil puudub võimalus ümbritsevat kontrollida ja märgata võimalikke ohte. Mis on aga oluline nii kinnise kui ka lahtise liivakasti puhul, on see, et need võiksid olla piisavalt avarad, et kass saaks seal end ringi pöörata ja oma hädale liiva peale kraapida. Liiva peale kraapimisega aitab kass oma peremeest, sest ega talle endale ka see paha lõhn ei meeldi ning kraapimisega püüab ta kiirelt selle liiva alla matta. Osaliselt see töötab.