Mitte ainult kasside paitamine: vaata, milliste muredega eestlased loomade varjupaikade poole pöörduvad

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kass Viljandi loomade varjupaigas.
Kass Viljandi loomade varjupaigas. Foto: Marko Saarm / Sakala

Täna, 5. novembri, hommikust kuni homse hommikuni postitab Varjupaikade MTÜ oma Facebooki lehele kõik oma seitsme loomade varjupaiga telefoninumbritele 24 tunni jooksul tulnud pöördumised.

«Oleme suure huviga igal aastal jälginud politsei- ja piirivalveameti Facebooki maratoni ja sealt tuli mõte teha sama ka loomade varjupaikades. Meie töös on väga palju sarnast – ka meie tegeleme elanike turvalisuse tagamisega, toimetades võimalikult kiiresti ohutusse kohta loomad, kes võivad tekitada näiteks liikluses endale ja teistele ohtlikke olukordi,» rääkis Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks.

Priks lisas, et tihti on inimestel arvamus, et loomade varjupaiga töötajad tegelevad päev otsa kasside silitamisega. Tegelikult on see nii emotsionaalselt kui füüsiliselt raske töö, kus tuleb segadusse sattunud loomade, ja teinekord ka inimestega, tasakaalukalt suhelda. 

Kokkuvõtteid laekunud pöördumistest avaldatakse Varjupaikade MTÜ Facebookis suure üldistusastmega, et tagada teatajate anonüümsus. Varjupaikade telefonidele tuleb iga päev keskmiselt 80 kõnet, lisaks edastavad inimesed teateid e-postiga ja Facebooki lehtede sõnumite kaudu. 

Varjupaikade MTÜ seitsmes loomade varjupaigas üle Eesti on leidnud käesoleva aasta jooksul peavarju ligi 800 koera ja 3000 kassi. Varjupaikade MTÜ varjupaikades elab pidevalt ligi 100 koduotsivat koera ja üle 700 kassi, kelle kohta leiab infot SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles