Vääritimõistetud olendid: viis üllatavat fakti kalade kohta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Dieter Möbus / PantherMedia / Dieter Möbus / Scanpix

Kuula artiklit

Kalade kuvand on viimastel aastatel teadusuuringute mõjul pöördeliselt muutunud. Samas pole need muutused kajastunud viisis, kuidas me neist olendeist mõtleme ja nendega ümber käime.

1. Kalad ei ole tuimad ja rumalad.

Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ning teevad koostööd toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kalade kognitiivsed võimed on võrreldavad imetajate omadega ning paljudel neist on suurepärane pikaajaline mälu. Mõelge näiteks lõhedele, kes jätavad koduojast merre rännates meelde teekonna lõhnasignaalid ja navigeerivad aastaid hiljem nende abil sünnipaika kudema. Väga hea sissejuhatuse kalade põnevasse maailma annab etoloog Jonathan Balcombe'i hiljuti ka eesti keeles ilmunud teos «Mida kala teab».

2. Kalad tunnevad valu ja hirmu

Kaladel, samamoodi nagu imetajatel, on nahas ja siseelundites notsitseptorid, mis tuvastavad valu või hädaohtu ning saadavad häiresignaali edasi ajju. Mitmed viimastel aastatel läbi viidud uuringud on näidanud, et valu mõjutab kalade käitumist nii lühi- kui ka pikaajaliselt ja kalad otsivad valule ja stressile leevendust. See tähendab, et valu põhjustab neile ka teadlikke kannatusi.

3. Kalad on indiviivid, mitte mass või varu

Püügimahte ja kalakasvatuse toodangut mõõdetakse ainult tonnides. Kalad on aga huvide ja eelistustega loomad, kellele läheb korda, mis nendega juhtub. Kui räägime kaladest ainult kui varudest, kaovad pildilt üksikolendid, kellest need moodustuvad.

4. Kalade käsitlemise heaolunõuded on puudulikud

Valdav enamus välja püütud kalu sureb laevatekil või jää peal aeglast lämbumissurma, olgugi et teadlaste sõnul põhjustab see neile tõsiseid kannatusi. Kasvatuses puuduvad liigispetsiifilised pidamisnõuded ning konkreetsed ettekirjutused kaladega ümber käimisele. Suurem osa kasvanduskaladest surmatakse õhu kätte või jääle lämbuma jätmisega. Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) järgi on see aga piinarikas tapaviis, mida peaks vältima.

5. Kalad on enim ekspluateeritud loomaliike maailmas.

Maailmas on pea 34 000 kalaliiki, rohkem, kui kõiki imetajaid, linde, roomajaid ja kahepaikseid kokku. Samuti on nad arvuliselt kõige ekspluateeritumad loomad, ainsad, kelle aastane tapahulk ulatub triljonitesse ning kelle õigustele ja heaolule ei pöörata pea üldse tähelepanu. On tulnud aeg seda muuta.

Loe täpsemalt Taimetoidumessi eriajakirjast. MTÜ Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi korraldatav Taimetoidumess, mis toimub juba 3. ja 4. novembril Kultuurikatlas, on sel aastal pühendatud mere ja mereloomade kaitsele.

Tagasi üles