Perenaise kaotus, teise koera rünnak ja lõhki rebitud kõht: aita palju läbi elanud Juulile uus pere leida

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koer Juuli.
Koer Juuli. Foto: Loomapäästegrupp MTÜ

Hiljuti võttis Loomapäästegrupiga ühendust naine, kellel oli suur mure oma ema Küllikese koera pärast, kes peale viimase surma üksi oli jäänud. Koer Juuli tuli elama abipaluja koju, aga konflikt teise neljajalgse pereliikmega ei võimalda olukorral jätkuda. 

Juuli elutee on olnud täis tõuse ja mõõnu. Koerakese esimene kodu oli ühe Lääne-Virumaal elanud vanaproua juures, ent kui proua aga haiglasse viidi, võttis tema minia Juuli oma juurde Mustamäele elama. Uues kodukohas juhtus aga õnnetus — Juulit ründas suurem koer, kes tema kõhu lõhki tõmbas ja jala ära murdis. 

Loomakliinikus lapiti Juuli kõht kokku ja sealt võttis ta enda hoole alla Eesti Loomakaitse Selts. Juuli pandi hoiukodusse ja annetajatelt kogutud raha abil loodeti tema jalg samuti korda teha. Just tänu rahakorjamisele sai Juulist teada Loomapäästegrupiga ühendust võtnud naise ema Küllike, kellele koer kohe südamesse puges.

Esialgu oli Juuli tige kui tikker, ent nüüd on temast saanud täiesti teine koer. Juuli saab läbi kõigiga ja suudab igas olukorras hästi kohaneda. Ta ei nõua palju, tahab mõnikord väikese jalutuskäigu teha, hommikul ja õhtul süüa saada ja inimestega aega veeta. 

Koer Juuli.
Koer Juuli. Foto: Loomapäästegrupp MTÜ

Küllikest kimbutas vähk, kuid arstid andsid elamislootust veel aastateks. Ühel hetkel lõpetas ravi aga toimimise ja Juuli jäi taas perenaiseta. Praegu on Juulil küll peavari olemas, ent teine perekoer teda ei salli ja nii elavad mõlemad neljajalgsed suures stressis. 

«Minust on olnud isekas seda probleemi niikaua eirata,» seisis Loomapäästegrupile saadetud kirjas. «Oleks juba ammu pidanud mõlema sellele, et leida talle stressivaba kodu. Lihtsalt raske on temast loobuda kuna ta on nii armas ja väga kalliks saanud.»

Praeguseks 11-aastane Juuli on kutsikahingega vanaproua, kes armastab väga mürada, kuid on kuulekas ja ei tee üksi jäädes pahandust. Ta sobib ideaalselt ka kontorikoeraks ning võtab uude koju kaasa hulga mänguasju, toitu ja muud vajalikku kraami. 

Küllikese tütrel on vaid üks soov — kui võimalik, tahaks ta oma ema koera ka tulevikus näha. Kui sulle Juuli meeldib ja tahad talle pakkuda maailma parimat kodu ning armastust, siis võta Loomapäästegrupiga ühendust aadressil heiki@animalrescue.ee või 53 230 230. Juuli looga saad aga põhjalikumalt tutvuda SIIN.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles