Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Sel pühapäeval tutvustatakse Tallinna loomaaias lähemalt lumeleoparde

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lumeleopard Tallinna loomaaias
Lumeleopard Tallinna loomaaias Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Igal aastal oktoobrikuus tähistatakse üle maailma rahvusvahelist lumeleopardipäeva. Ka Tallinna loomaaed kutsub pühapäeval, 21. oktoobril uudistama kõrgmägede valitsejaid lumeleoparde ehk irbiseid.

Hommikupoolikul toimub alpinaariumis lumeleopardi aedikus kahepoolne keskkonnarikastamine: sellal, kui aedikuperemees viibib tagumistes ruumides, lastakse ekspositsiooniaedikusse patseerima ja rohtu näkitsema laste loomaaia kääbuskodukitsed. Kitsed peavad kiskja lähedust tajudes erksad olema, kuid saavad kõhu rammusat rohtu täis süüa. Aedikumurule ja põõsastele aga jätavad nad lumeleopardile nuuskimiseks hulga lõhna-, pabula- ja karvamärgiseid.

Kell 13 tasub ekspositsiooniaediku juurde koguneda neil, kes tahavad lumeleopardidest loomaaias ja looduses rohkem teada saada. Kitsed on nüüd koju tagasi viidud ja aedikuperemees ise patseerima ja lõhnu uudistama lastud. Lumeleopardidest loomaaias ja looduses räägivad loomaaia töötajad Anne Saluneem ja Kertu Namsing.

Toimub heategevuslik lumeleopardi toodete müük. Tallinna loomaaed toetab lumeleopardi säilimiseks tehtavat kaitsetegevust looduses. 2017. aastal koguti irbiste säilimise heaks 1656,09 eurot, mis kanti üle lumeleopardide kaitseorganisatsioonile Snow Leopard Trust.

Lumeleopardid ehk irbised on eluga kõrgmägedes ülihästi kohastunud kaslased, kelle arvukus looduses on 5000–6000 isendi ringis. Sise-Aasia kõrgmäestikes võib irbist kohata 12 riigi territooriumil, kuid elupaikade killustumine, saakloomade arvukuse vähenemine, salaküttimine ja häirimine on teinud temast väljasuremisohus oleva liigi.

Kõrgmägede äärmuslikes tingimustes hakkama saamiseks on lumeleopardil mitmeid kohastumusi: punaliblede rohkus veres võimaldab siduda paremini hapnikku kõrgmägede hõredas õhus, tihe karvakasukas peab hästi sooja, madalad jõulised käpad ja hästiarenenud rinnalihased võimaldavad teha pikki hüppeid, pikk saba aitab hüppel hoida tasakaalu ja ümber kere keeratuna annab talvekülmas lisasooja.

Lumeleopardil on nii suurte kaslaste ehk pantrite kui ka väikeste kasside tunnuseid: keha mõõdud ja ümmargused pupillid lähendavad neid pantritele, samas sisse- ja väljahingamisel nurrumine, kehaehitus ja käitumine aga väikestele kassidele. Tallinna loomaaias on lumeleoparde peetud alates 1964. aastast.

Tagasi üles