Aleksei Turovski: Tiigriorust saab Tallinna loomaaia uus tõmbenumber

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amuuri tiiger Pootsman.
Amuuri tiiger Pootsman. Foto: Inari Leiman / Tallinna loomaaed

Tallinna Loomaaias elab amuuri tiiger Pootsman, kes ootab pikisilmi uut kodu. Loomaaia praegu käsil olev suurprojekt, Tiigriorg, saab zooloog Aleksei Turovski sõnul tiigritele igati sobivaks elupaigaks.

«Võimas loom tiiger väärib suursugust kodu. Tallinna loomaaed oma 89 hektariga on Euroopa suurima territooriumiga loomaaed, siin on võimalus ehitada tiigritele kaasaegne ala,» ütles loomaaia kauaaegne töötaja, zooloog Aleksei Turovski. «Sellest kujuneks tõmbenumber, nagu pärast jääkarudele Polaariumi avamist kasvas külastajate arv tuntavalt. Inimesi oli ka sügisel ja talvel murdu, et näha jääkarusid ujumas.»

Turovski loetles, mis peaks Tiigriorus olema, et Tallinna Loomaaia praegu ainuke amuuri tiiger Pootsman, kel on käes magusaim pereloomisaeg, end seal hästi tunneks. Tiigrioru enam kui kahel hektaril peaks olema mitmekesine maastik: kõrgema rohuga jooksuala, puudesalu, koobas, rahuliku läbijooksva veega tiik, aga ka bassein.

«Tiiger ei joo samas kohas kus ta sööb. Ka kodukassidel võiks toidukauss ja veenõu olla eri kohtades,» märkis Turovski. «Kui on sobiv veekogu, võib tiiger selles vannis tundide kaupa mõnuleda.»

Puudesalu ja koobas on varjekohad, mis on tiigril looduses. Praeguses kitsas puuris täidavad koopa aset kast ja kuut. Loomaaia ehitiste planeerimine on väga spetsiifiline ja kallis töö ning iga pisiasi tuleb eelnevalt läbi mõelda. Külastajatel tekiks võimalus tiigrite elu jälgida kasvõi kohvikulaua tagant. Tiigrit pildistatakse väga palju, aga lõpuks ometi saaks seda teha nii, et looma ei varjaks trellid.

27. oktoobril toimub Tallinna Loomaaia ja Sõprade Seltsi eestvedamisel Jääaja Keskuses tiigripäev, kus Turovski tiigreid lähemalt tutvustab. «Minu unistus on tuua pärisellu mu lemmikkunstniku Wiiralti pilt lamavast tiigrist kasepuude vahel,» kõneles Turovski. Jääaja Keskuse tiigripäeval räägib ta põhjalikult tiigrite välimusest ja käitumisest. Igal tiigril on individuaalne muster — miks on õige öelda, et tiigril on vöödid, mitte triibud? Kuidas vanemad kasvatavad kutsikaid? Mil moel jälitab tiiger saaklooma?

Loomaaed näitab tiigripäeval ka kaslaste filmi ning korraldab päevakohase mängu. Põneva ettekandega esineb ka loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal. Päeva lõpus esineb muusik Alen Veziko. Lapsed saavad lasta endale teha tiigrinäomaalingu ja joonistada-meisterdada mängunurgas. Kohvikus on erimenüü ning keskuses saab osta just selleks päevaks Pihlaka Kondiitrilt tellitud suuri tiigriküpsiseid, millel Pootsmani pilt. Küpsiste müügitulu ja pool päeva piletirahast läheb Tiigrioru fondi. Tiigripäeval saab osaleda keskuse tavapiletiga.

Tiigrioru projektijuht Veronika Padar, kes oli ka projekti „Jääkarule uus kodu» algataja, lisas, et üritus toimub koolivaheajal ja pakub suurepärase võimaluse tiigrist ja teistest kaslastest rohkem teada saada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles