Päevakäpp: varjupaika tagasi toodud Smuuti on langenud kurbuse küüsi

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pesaleidja / Facebook

Smuuti sündis tänaval, sattus kassipojana Pesaleidja varjupaika, kasvas seal suureks ja leidis endale toreda kodu, kus elas õnnelikult kuni laupäevani, kui tema maailm kukkus kokku — ta toodi varjupaika tagasi.

Suurest kurbusest ei taha ta nüüd enam süüa ega juua, kõndida ega mängida. Varem nii lõbus ja seltskondlik kass konutab vaikselt pesas ja tema kurbadesse silmadesse tuleb väike sära ainult siis, kui teda tükk aega paitada ja veenda, et nii armas kassipoiss nagu tema, oleks igale perele tõeline kingitus ja ta leiab kindlasti endale uue kodu. Selle peale hakkab Smuuti vaikselt nurruma, peaga puksima ja tõuseb isegi püsti. Aga süüa ikka veel ei taha.

Smuuti on iseloomult väga sõbralik, mänguhimuline, lõbus, paisid armastav kaisukass. On imearmas, kuidas ta puksib oma väikse peaga, et saada rohkem paisid või musi, sealjuures oskab ta ka omaette olla. Smuuti saab hästi läbi teiste kassidega ja on harjunud lastega.

Smuuti tagastas pere väga kurvalt, kuna ta on tõeliselt hea käitumisega armas kass ja tagastamine oli raske tervislikel ja muudel elulistel põhjustel, milles Smuuti süüdi ei olnud. Ärme mõista peret hukka, vaid aitame Smuutil ruttu uue kodu leida, sest kassitoas võib ta kurvastusest väga haigeks jääda.

Smuuti on kolmeaastane, kastreeritud, vaktsineeritud ja tal on kiip ja pass. Kõik pakkumised ja küsimused on väga oodatud e-posti aadressile maret@pesaleidja.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles