Mõnikord tundub, et kassi keha eirab füüsikaseadusi täielikult — meie karvased sõbrad suudavad end pressida kõiksugu ebatavalistesse peidukohtadesse ja neis rahulikult tunde veeta. Miks nad seda teevad?
Huvitav teada: miks kassid veidratesse kohtadesse peitu poevad?
Esimene samm müsteeriumi lahendamiseks on mõelda, mis sellise käitumisviisi taga on. Peidetud nurkade, diivanialuste ja karpide puhul on selleks instinktiivne soov tunda end ohutult. Kitsasse kohta pugemine aitab kassil säilitada kehasoojust ning peituda võimalike ohuallikate eest.
Karbid ja kastid on kasside jaoks kui taeva kingitus ja seda isegi siis, kui nad neisse täielikult sisse ei mahu. Kasside kehatemperatuur jääb 38 kraadi ringi, mis on oluliselt soojem kui neid ümbritsev kodukeskkond. Neli kassi keha vastu hoidvat karbiseina loovad aga ideaalse koha, kus end soojalt ja mugavalt tunda.
Üldjuhul on kassidele sobival peidukohal kolm eeldust: see on väike, võimalikult suletud ja hämar. See selgitab, miks nad leiavad tee mööbli alla, riidekappidesse või sahtlitesse. Hiirekuningad tunnevad end kõige turvalisemalt siis, kui keegi neid ei näe — tegu on ju iseloomult kohati vägagi eraklike loomadega.
Probleemiks kujuneb asi siis, kui kass mõnel põhjusel peidus olla ei tohiks. Üldjuhul ei hakka ta sinu kutsumise peale oma mugavast urkast välja ronima ning seetõttu on ainsaks võimaluseks teda millegagi meelitada. Parimaks variandiks on muidugi talle mokkamööda olev toit, kuid ka mänguasjad on kindlasti abiks.
Kui su kass käib aga õues ning on end teadmata kohta ära peitnud, on tema leidmine veidi keerulisem. Sellisel juhul tuleks abiks võtta mõni tugevalt lõhnav toiduaine, näiteks tuunikalakonserv. Jäta see õue ja looda, et selle aroom kassini jõuab — kui nälg näpistamas on, ei suuda ta sellele vastu panna.