Karm hinnang: Eesti õigussüsteem ei taha aidata väärkoheldud või tapetud loomi

Foto: Simone Werner-Ney / PantherMedia / Simone Werner-Ney / Scanpix

Täna teatas Helsingi linna politseijaoskond, et lõi eraldi uurimisrühma, mis hakkab lahendama linna territooriumil loomade vastu toime pandud kuritegusid. Eesti loomakaitsjad võivad sellisest üksusest vaid unistada, sest võimude abile enam ei loodeta. 

MTÜ Loomapäästegrupp hinnangul jääb Eesti soomlastest saja valgusaasta kaugusele maha ja see vahe suureneb, sest meie õiguskaitseorganid kaitsevad pigem «asja» omanikku kui kuriteo- või väärkohtlemise ohvriks langenud looma.

Helsingi loomapolitsei hakkab tegema tihedat koostööd loomaarstide ja loomakaitseorganisatsioonidega. Loomade vastaseid kuritegusid uuriv grupp saab olema keskkohaks ja ühenduslüliks kõikidele, kas vajavad asjatundlikku abi loomadega seotud küsimustes. Helsingi loomapolitsei julgustab inimesi teada andma kõikidest juhtumitest, milles kahtlustakse, et loomi on väärkoheldud.

Helsingi loomapolitsei prioriteedid:

         Loomakaitseseaduse rikkumised ja loomade vastased kuriteod

         Loomade transpordiga seotud rikkumised

         Jahiseaduse rikkumiste tuvastamine ja uurimine

         Loomade salakaubaveo takistamine (koostöös tolliametiga)

         Loomade põhjustatud inimestevaheliste konfliktide lahendamine

         Koerakuutide ja – ja aedikutega seotud rikkumised

         Loomapidamiskeeldu eiravate kodanike vastutusele võtmine

«Soomlased on tublid ja muu maailm areneb ka loomakaitse valdkonnas, aga Eesti õigussüsteem teeb täistuuridel vähikäiku kui asi puudutab väärkoheldud või tapetud loomi-linde! See on karm fakt, millega väga paljud kodanikud on kokku puutunud, mitte emotsionaalne tühijutt, nagu meie elu edendajad suvatsevad öelda,» sõnas peaaegu 12 aastat loomakaitsega aktiivselt tegelenud Loomapäästegrupi juht Heiki Valner. «Pärast Riigikohtu lahendit, millega tunnistati hinnalise tõukoera mürgitamisjuhtum looma suhtes mittejulmaks teguviisiks ja tühiseks ulakuseks, politsei praktiliselt ei alusta enam ühtki kriminaalmenetlust, viidates just sellele lahendile.»

«Seetõttu inimesed nn «loomaküsimustes» enam riigivõimu ei usaldagi. Aina rohkem pöördutakse mittetulundusühingute poole, sest politseilt või Veterinaar- ja Toiduametilt, kellel on seadusest tulenev kohustus loomade vastaseid väär- ja kuritegusid uurida, abi ei saada,» nentis Valner. «See on väga ohtlik situatsioon, sest riigivõimult abi saamata võivad nii mõnedki inimesed võtta kohtumõistmise enda kätte ja taolisi juhtumeid oleme aastate jooksul ära hoidnud kümneid.»

Järgmisel nädalal tähistab kogu planeet ülemaailmset loomade päeva ja väga palju tehakse juttu teiste liikide tõhusama kaitsmise vajadusest. Eestis toimuvad kevadel parlamendi valimised, kuid erakondade valimisprogrammides loomade heaolu ja kaitsmise vajadust väga palju ei mainita. 

Loomapäästegrupp palub kõikidel loomasõpradel hästi järele mõelda, keda nad valivad, sest iga rahvas väärib oma juhte ja praegu on just inimeste endi teha, keda nad tahavad Riigikogus näha. Riigikogus istuvadki tegelikult kõige suuremad loomasõbrad ja -piinajad, sest otseselt just nende rahvasaadikute teha on, millist elu elavad siinsed teiste liikide esindajad, rõhutab Loomapäästegrupp oma pöördumises.