Vabatahtlikud päästjad hakkasid uurima, kellele kiisu kuuluda võiks. Selgus kurb tõsiasi, et tema perenaine suri ja kiisul polnud juba mõnda aega kodu. Komando liikmed istusid koos maha, pidasid nõu ja otsustasid, et kuna kass neid usaldab, võib ta nende juurde jääda.
Kass ristiti komando südame ja uhkuse, paakauto Katariina peal oleva Albert Ziegleri tsentrifugaalpumba järgi Albertiks. Ühtlasi on Roela Vabatahtlik Päästekomando üksus, kus kehtib range sisestruktuur ning naljaga pooleks omistati Albertile seetõttu rühmapealiku staatus. Alberti pilk, hoiak ja suhtumine annavad nii mõnelegi eeskuju.
Veterinaarivisiidil selgus, et Albert on tugev, terve ja tõeline kõuts ning vanust arvati tal olevat umbes kuus aastat. Arstidele pakkus nalja ja rõõmu, et Albert on tuletõrjekass ja elab päris päästekomandos. Jah, elabki — tema peamine residents on meeskonnaruum, kus tal on oma kolm pesa, mõned pappkastid, oma kraapimispost, oma kolm toidukaussi erinevate pasteetidega ja oma rätik, millega komando liikmed teda poriste ilmade korral kuivatavad.
23. septembri õhtul avastati, et Albert käib kahtlaselt ning lähemal uurimisel oli aru saada, et loom oli valudes. Ülejärgmisel päeval selgus loomaarsti juures, et Albertit oli lastud õhupüssist. Pilt näitas kahte kuuli, ühte reies ja teist selgroolülide vahel. Albertile tehti kange valuvaigistav süst, et ta saaks puhata ja magada.
Selgroo juures olevat kuuli on veterinaari sõnul väga suur risk eemaldada, sest võidakse vigastada närvi ja veresooni, mille tagajärg on halvatus. Päästjad olid šokis, ent võtsid vastu otsuse, et opereerida siiski tuleb, sest isegi kuuli sisse jätmine ei garanteeri halvatuse vältimist.