Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
California bioloogil Gary Krameril avanes Alaskal Denali rahvuspargis pildistades haruldane võimalus — tema teed ristusid Põhja-Ameerika põhjapõdra ehk karibuga, kes oli sarvedelt nahka maha ajamas.
«Mul avanes väga unikaalne võimalus pildistada karibud päeval, mil ta sarvedelt nahka maha ajas,» rõõmustas Kramer. «Kogu protsess kestab väga lühikest aega — naha all olev veri muutub ruttu pruuniks ja nahk ise kukub sarvedelt maha.»
Karibud ajavad oma sarvi katva sametise nahakihi maha varasügisel, hõõrudes selleks sarvi vastu puutüvesid. Naha alt paljastunud sarved on kõvad ning neid kasutavad isased karibud saabuval innaajal teiste isaste liigikaaslastega võitlemiseks.