Tähtis teada: kuidas lemmikloomi sügiseste ohtude eest kaitsta

Foto: Pexels / CC0 Licence

Soe suvi tõi kaasa suurema hulga kahjuteateid lemmikloomade haigestumisest või õnnetusse sattumisest, mõnel kuul tõusis arstiabi vajanud loomade arv isegi kolmandiku võrra.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul on tänu inimeste teadlikkuse tõusule kasvanud ka lemmikloomade kindlustamine ja seega ollakse paremini valmis ootamatute kulude tekkimise korral. «Meie statistika näitab, et keskmised lemmikloomade raviarved jäävad paarisaja euro juurde ja kindlustatud loomade puhul ei pea raviotsused sõltuma omaniku rahalisest hetkeseisust,» ütles Sepp.

Eriti ohtlik kuu oli loomadele juuli, kui Ifis registreeritud kahjujuhtumite arv oli 174. Aasta aega tagasi oli see number 135. Üldises plaanis on 2018. aastal kahjujuhtumite arv tõusnud 15 protsenti, seda peamiselt kasvutrendis oleva kindlustatud loomade arvu tõttu.

Soovitusi, kuidas sügisel oma koera ja kassi kaitsta:

1) Puugid.
Puugid on aktiivsed ka sügisel, kuigi tihti arvatakse, et puugivastane kaitse on oluline vaid suvel. Tegelikult võib puuke saada kuni novembri esimeste külmadeni. Puugihammustuste osakaal suureneb septembris ja oktoobris, sest koeri võetakse metsa seenele või jahile kaasa. Puugid kannavad haigusi, mis on loomadele ohtlikud, näiteks babesioos ja puukborrelioos. Koeri saab puukide eest kaitsta kasutades spetsiaalset kaelarihma, turjale pandavaid tilku või tablette. 

2) Rotimürk.
Sügisel pannakse maakodudes tihti välja rotimürk. Tuleb vaadata, et mürki ei saaks süüa kass või koer, sest looma tervisele on see suureks riskiallikaks.

3) Antifriis.
Enne talve ja külma ilma tulekut valatakse autodesse antifriisi ehk etüleenglükooli. See on magus ja kleepuv lahus, mis meeldib nii kassidele kui ka koertele, kuid kui loom lahust sööb, võib ta saada surmava mürgistuse. On juhuseid, kus autorohketes kortermajade parklates tilgub antifriis autodest välja ning loomaomanik ei pruugi tähelegi panna, kui tema lemmik sellisest loigust joob. 

4) Toit ja talveks valmistumine.
Koerad, kes elavad õues, peavad saama ka vastavat toitu. Suvel kuuma ilmaga söövad koerad tavaliselt vähem, ent sügisel tuleb neile pakkuda rammusamat toitu suuremates kogustes. Ka koerakuut tuleb talveks õlgede lisamisega ette valmistada, et looma soojas hoida. Tihti pannakse koerakuutidesse tekke, kuid need külmuvad ära ja loomal on nende keskel külm magada. 

5) Helkurid.
Pimedamate ilmadega vajavad helkureid mitte ainult inimesed, vaid ka loomad.  Loomapoodidest võib leida nii helkurveste, -saapaid ja -rihmasid kui ka dioode, mida saab loomade paremaks nähtavuseks kinnitada nende kaelarihma külge. Loomaarstide kogemus näitab, et pimedal ajal satuvad loomad tihti liiklusõnnetustesse, sest autojuhid lihtsalt ei näe neid.

6) Lillesibulad ja toataimed.
Toataimed on alati aktuaalne teema, sest mõningate taimede närimisel võivad kassid mürgistuse saada. Enne kassi võtmist tuleb uurida, kas kodus olevad taimed on kassile mürgised ning millised neist võib alles jätta ja millised mitte. Teiseks ohuallikaks on lillesibulad, mis kaevatakse mullast välja ja jäetakse tuppa või aknalauale kuivama, sest ka need on looma jaoks mürgised.

7) Suvejärgne stress ja haigestumine enne kütteperioodi algust.
Pärast suve veetmist maal on loom loomulikult kurb, kui käes on aeg tagasi linnaelu juurde naasta. Kassidel võivad avalduda käitumisprobleemid ning stressi mõjul ka terviseprobleemid, eriti tihti just kuseteede infektsioonid. Samuti võib kassil tekkida probleeme kastil käimisega, kuna suve jooksul õues kergendamas käies on ta selle kasutuse ära unustanud. Sügisel, kui kütmiseelsel ajal liiguvad kassid külmadel põrandatel, on kuseteede infektsioon samuti kergem tekkima.