Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Hea teada: märgid, et toakass on oma eluga rahul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Patrick Lienin / PantherMedia / Patrick Lienin / Scanpix

Ükskõik, kas kass püsib toas või käib õues — hooliva kassiomaniku prioriteet on oma neljajalgsele sõbrale pakkuda parimat võimalikku elu.

Kuigi õues käivatel kassidel on võimalus nautida värsket õhku ja omatahtsi maailma uudistada, ei tähenda see, et nende toas elavad liigikaaslased õnnetud on. Kuigi toa- ja õuekassidel on mõningaid erinevusi — toakassid on tavaliselt suuremad ja elavad statistiliselt kauem — vajavad mõlemad ohutut ja tegevusi pakkuvat keskkonda. 

Toakasside omanikud võivad aga vahel mõtiskleda, kas nende neljajalgne sõber on tõesti rahulolev või ihkab ta vabalt ringi luusida. Ka toakassid saavad olla õnnelikud ning siin on neli märki, mis annavad alust arvata, et nad seda tõepoolest on. 

Rahulolev kass mängib

Toakassid magavad keskmiselt 13-16 tundi päevas, ent ärkveloleku ajal vajavad nad vaimset ja füüsilist stimulatsiooni. Seda võimaldavad neile erinevad mänguasjad, mis lisaks kassi liikuma panemisele aitavad vältida igavuse tekkimist. Kui su kass ajab taga mänguhiirt või suletutti, on töös nii tema keha kui ka aju ja see tähendab, et ta tunneb end hästi. 

Rahulolev kass teritab küüsi

Lisaks mänguasjadele on toakassidele hädavajalik võimalus oma küüsi teritada. Kraapimine on nende jaoks instinktiivne tegevus ning aitab neil üleliigsest energiast vabaneda. Kui kraapimispuu puudub, läheb kass varem või hiljem mööbli kallale, sest kraapimistungi alla suruda ei saa. Kui tahad olla kindel, et su kass end võimalikult meeldivalt tunneb, pead talle kraapimist võimaldama — see laseb tal ka toas elades liigiomasel moel käituda.

Rahuloleval kassil on kaaslane

Nagu meiegi, soovivad ka kassid suhelda, kuid ainult inimeste kohalolust selleks ei piisa. Kui õuekassid kohtuvad tahes-tahtmata teiste liigikaaslastega, siis üksi elavatel toakassidel seda võimalust ei ole. Seetõttu tulekski kassi võtmisel kaaluda talle ka kaaslase leidmist. 

Tuleb aga silmas pidada, et kui kaks kassi pole varem kohtunud, ei tohi neid järsku ühte eluruumi kokku panna, sest see võib päädida püsiva konfliktiolukorraga. Kui kassid on aga rahulikus tempos sõpradeks saanud, tunnevad mõlemad end ohutult ja rõõmsalt. 

Rahulolev kass huvitub ümbritsevast

Kas su kass vaatab tundide kaupa aknast välja või jälgib telekat? Kui jah, võid kindel olla, et ta tunneb end hästi. Kui inimeste jaoks ei paku ühe ja sama tänava jõllitamine palju huvi, siis kassile on see stimuleeriv — isegi väikesed muutused nagu mööda lendav lind või jalutav inimene on vahelduseks. 

Kui tead mida jälgida, on kassi meeleolu lihtne mõista. Rõõmus kass lööb nurru, naudib uinakuid ja otsib inimese tähelepanu. Tähtis on leida tasakaal une- ja mänguaja vahel ning kui eespool mainitud kriteeriumid on täidetud, ei ole su kassil õues käimist vajagi. 

Tagasi üles