Kuigi Eestis registreeriti viimati marutaudijuhtum aastal 2011 ning juba 5 aastat oleme olnud ametlikult marutaudivaba, pole oht selleks hirmsaks taudiks kuskile kadunud. Põhjus on meie naaberriigis – Venemaal on marutaud endiselt väga aktuaalne, samuti on olnud marutaudijuhtumeid meie lähiriikides – Leedus, Poolas, Valgevenes ja mujal. Meie põhja- ja lõunanaabrid, Soome ja Läti, on kuulutatud marutaudivabaks.
Marutaudivabaks oleme saanud läbi suure töö ehk tänu kodu- ja metsloomade korrapärasele vaktsineerimisele. Kuna vaktsineerimisskeeme ja vaktsiine on erinevaid, siis juhindub vastutustundlik loomaomanik enda veterinaari nõuannetest. Üldjuhul on vaja looma vaktsineerida iga kahe aasta tagant. Kui teie lemmik on tihe reisisell, kes külastab sageli näiteks Venemaad, on reisimiseks oluline iga-aastane vaktsineerimine. Kui oma lemmikut väga tihti vaktsineerida ei soovita on võimalik valida ka tiitritest.
Sümptomid
Marutaud kahjustab kesknärvisüsteemi, põhjustades enne surma käitumise muutust. Nii ei karda enam metsloomad inimest, sõbralik ja sotsiaalne koduloom muudab araks ja agressiivseks. Suureneb heli- ja valgustundlikkus, tekib vaaruva kõnnakuga rännumaania. Lisaks suureneb süljevoolus ja tekivad neelamisraskused.
Keda ohustab marutaud?
Haigestuda ja nakatada võivad kõik imetajad. Kuna haigus levib süljega – hammustades - , siis enamjaolt meie taluloomad, nagu näiteks kitsed, veised või lambad inimest ei ohusta. Ent erand kinnitab reeglit! Viimane inimese surmajuhtum marutaudi tõttu Eestis leidis aset 1986. aastal, kus Järvamaalt pärit väike, 10-aastane, tüdruk hoolitses mõnda aega noore metskitse eest, kes paraku mõne aja pärast suri. Metskitsel oli marutaud. Ka tüdruk jäi haigeks ning arstid ja vanemad ei osanud algseid sümptomeid marutaudiga seostada. Pärast kliiniliste tunnuste esinemist oli haigus muidugi selge. Paraku oli siis juba keeruline midagi ette võtta ning tüdruk suri.
Sagedamini nakatuvad siiski metsloomad nagu näiteks rebased ja kährikud ning nemad omakorda nakatavad koeri-kasse, kes koduloomadena on inimestele ohuks. Ligi 95% juhtudel on marutõppe haigestunud inimene nakatanud läbi koera puremise.
Linde, roomajaid ja kalu marutaud ei ohusta.
Kas marutaudist on võimalik välja tulla?
Ei ole. Marutaud lõppeb haiguspildi väljakujunemisel alati surmaga. Eestis on marutõppe surnud 27 inimest. Loomi kordades rohkem.
Kui teie looma on hammustanud marutaudikahtlusega loom, tuleb juhtumist kiirelt teavitada maakonna veterinaarkeskuse järelvalveametnikku. Kui pureda saanud lemmikloom on olnud nõuetekohaselt vaktsineeritud, tuleb talle kiiremas korras teostada lisavaktsiin ning ta mõneks ajaks eraldada. Kui puremisohvriks on langenud vaktsineerimata loom, on tungivalt soovituslik ta hukata või juhul kuueks kuuks isoleerida. Pea meeles, et loom võib inimest nakatada!
Kui teie ise või teie perekonnakaaslane on sattunud rünnaku ohvriks, tuleb haav kiiremas korras puhastada puhta vee ja seebiga ning pageda kandade välkudes kiirabisse. Arstiabi on teile sellisel juhul tasuta ka juhul, kui teil ei ole haigekassat. Kindlasti tuleb marutaudikahtlusega loomast teavitada piirkonda teenindavat veterinaari või maakonna veterinaarkeskuse järelvalveametnikku.
Kas marutaudiga on kõik?
Oht marutaudi taaspuhkeks on väga suur. Piisab vaid haige metslooma rändest üle riigipiiri või nakatunud kodulooma importimisest. Või isegi ühest saatuslikust jalutuskäigust näiteks Bulgaarias või Kreekas, kus lemmik hammustada saab ning pahaaimamatult koju tagasi reisib. Pea meeles, et marutaudi peiteaeg võib olla kuni pool aastat, erandjuhtumitel isegi kauem!
Kuigi Eesti on olnud juba aastast 2013 marutaudivaba, ei toiks mingil juhul nõelu nurka visata ning enda looma vaktsineerimata jätta. Marutaudivaktsiin on Eestis kohustuslik. Oht haiguspuhanguks on suur, kuna tänapäeval reisivad koduloomad palju ning metsloomad ei tunne riigipiire. Seega, ole kohusetundlik!
Oma lemmiku saad vaktsineerida PetCity kliinikutes. Samuti on võimalik kliinikus teha loomale tervisekontroll.