Politsei hobuse hukata lasknud Anitale süüdistust ei esita

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobune Raju.
Hobune Raju. Foto: Loomapäästegrupp MTÜ

Eile said Eesti loomakaitsjad teada, et politsei ei alusta Raju-nimelise hobuse tappa käskinud loomapidaja Anita suhtes kriminaalmenetlust. Põhjuseks toodi vaatamata vastupidist tõendavate tunnistajate olemasolule Anita väide, et Raju on talitsematu loom. 

MTÜ Loomapäästegrupp aktivist Eneli Kristenbrun, kes Raju juhtumiga tegeleb, nentis, et olukorda saab kirjeldada ainult tagasiminekuna. «Politsei ei algatanud kriminaalasja, tuues peamiseks põhjuseks selle, et paari aasta tagustel kogemustel põhinenud loomaarsti ning Raju omaniku sõnul oli tegemist agressiivse loomaga,» sõnas Kristenbrun. «Ei võetud aga arvesse tunnistajate sõnu, kes kinnitasid, et loom ei olnud agressiivne ja soovisid hobust osta.»

Loomakaitsja sõnas, et mitteüllatuslikult jõuti ka selles loos lõpuks loomakaitseseaduseni, mis lubab tappa hobust kui põllumajanduslooma. «See politsei poolt tulnud otsus annab nüüd jõudu juurde ja inspireerib kõiki loomapiinajaid ja -tapjaid meie vabariigis kartmatult oma loomadega vaenulikult edasi käituma,» ütles Kristenbrun. 

Loomapäästegrupp võttis ühendust ka veterinaar- ja toiduametiga, kust saadi vastuseks, et ehkki seadus hobust tappa lubab, on see sellele vaatamata ka nende silmis väga ebaeetiline, et maha lastakse noor, terve ja korralik loom. Nüüd võtab püüab MTÜ välja selgitada, kuidas käituti pärast hobuse tapmist.

Kui Kristenbrun Raju elu lõpetanud veterinaar Jaan Eskolt uuris, mis sai hobuse korjusest, vältis veterinaar vastamist ja ütles, et suhtleb nüüdsest vaid politseiga. Metsa ei tohi korjuseid jätta ilma veterinaar- ja toiduameti loata ning kui selgub, et seda siiski tehti, võib Esko arstilitsentsist ilma jääda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles