Päevakäpp: Robertast on kahe aastaga saanud imeline paifänn

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu

Kui Roberta koos oma õega 2017. aasta juunikuus Kasside Turvakodu hoole alla tuli, olid lumivalged kassitirtsud väga ehmunud. Hirmuga vaadati inimese poole ning suruti ninasid sügavale teineteise kasukasse, et veidigi julgustust saada. 

Nüüdseks on turvakodus elatud juba pikad 14 kuud ning vahepealse ajaga on väga palju muutunud.

Kõige suurem muutus on muidugi see, et Robertast on saanud pehmeid paitusi nuruv karvapall. Ei ole üldse haruldane, kui see roheliste silmadega lumekakku meenutav kassitups inimese külje alla siblib ja siis nõudval ilmel pehmeid paitusi ootama jääb. Pehmed paid meeldivad Robertale lausa nii väga, et paitusi nautides surutakse oma pea tugevalt inimese peopessa ning hõõrutakse heakskiitu näidates oma peakest paitava käe vastu.

See imearmas kassitirts on saanud hakkama suure julgustükiga ning hakanud inimesi usaldama. Nüüd on aeg meil, inimestel, talle vastuteene teha — kinkida talle päris oma kodu! Kui sina oled juba ammu endale lumivalget sõbrakest igatsenud, siis kirjuta Robertale aadressile info@kassideturvakodu.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles