Spetsialist õpetab: kuidas käituda, kui oled sattunud koerarünnaku ohvriks (2)

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: CC0 Creative Commons / Pixabay

Kui tänavale pääseb liikuma agressiivsusele kalduv koer, võivad tagajärjed olla vägagi kurvad. Loomapäästegrupp MTÜ annab nõu, mida võtta ette, kui sina või sinu loom on sattunud koerarünnaku ohvriks. 

Väärteovastutus

Esmalt peaks iga loomapidaja tutvuma oma elukoha vallas või linnas kehtiva kasside ja koerte pidamise eeskirjadega. Nimelt on enamasti kohalike omavalitsuste kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirjades reeglina nõue, et omanik/loomapidaja peab tagama järelevalve oma looma üle, et loomad omatahtsi hulkuma ei pääseks ega ohustaks teisi loomi. Välistada tuleb looma ärajooksmise ning teistele inimestele ja loomadele kallaletungimise võimalus.  Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest saab rikkujat karistada juhul, kui rikkumine põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.

Karistuse saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruses ehk kuni summas 800 eurot. Seega, kui võõras koer ründab sind või sinu looma avalikus kohas või sinu oma territooriumil, saab selle koera omanikku võtta vastutusele väärteokorras kohaliku omavalitsuse kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja alusel ning eeldusel, et rikkumisega kaasnes kahju tekkimine või tervisekahjustus inimesele.

Küll aga tuleb rünnaku ohvril võtta koheselt ühendust omavalitsuse vastava ametniku või politseiga ning esitada avaldus.  Et tagada rikkuja vastutusele võtmine, tuleb avalduses märkida kõik olulised asjaolud ja informatsioon: sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed (võimalusel ka sind või sinu looma rünnanud koera omaniku andmed) ning tunnistajate olemasolul ka tunnistajate andmed. Kindlasti tuleb tekitatud vigastuste (nii inimesele kui loomale) osas pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui arstitõendi saamiseks. Arstitõend on abiks ka edaspidi, kui tekib vajadus kahjude väljanõudmiseks.

Tsiviilõiguslik vastutus

Teise õiguskaitsevahendina on ohvril kahju tekkimise korral võimalus esitada võlaõiguslik nõue kahju tekitanud isiku ehk agressiivse koera omaniku vastu. Reeglina kuuluvad hüvitatava kahju alla sellistes olukordades ravikulud, lõhkised riided, looma hukkumise korral looma varaline väärtus, samuti moraalne kahju, näiteks tekitatud hingelised piinad. 

Võlaõigusseaduse paragrahvi 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Loomapidaja vastutus võlaõigusseaduses on reguleerutud nn riskivastutusena. Teisisõnu kohustub looma omanik hüvitama looma poolt tekitatud kahju hoolimata sellest, kas tema tegevusele üldse midagi ette heita saab. Tegemist on süüst sõltumatu vastutusega, mis kaasneb tavapärasest ohtlikuma tegevusega. Seaduse kohaselt loetakse loomapidamist seega tavapärasest ohtlikumaks tegevuseks, kuivõrd loomad võivad olla kontrollimatud ja ettearvamatud.

Esialgu tuleks kahjunõudega pöörduda otse looma eest vastutava isiku poole ning nõude rahuldamisest keeldumisel kohtu poole. Ka siinkohal on väga oluline üles märkida sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed. Ravikulude tõendamiseks tuleb alles hoida ja kokku koguda kõik arved ja tšekid.

Ka rünnaku ohvriks langenud looma omanikku võib vastutusele võtta

Seega on ohvri kaitseks olemas nii karistusõiguslik kui tsiviilõiguslik baas. Vastutajaks on alati agressiivse looma omanik või muu vastutav isik ning vastutus kaasneb ka tegevusetuse korral. Seetõttu peab looma eest vastutav isik arvestama, et ükskõik kui hoolas ta ka ei oleks ja kui rangeid ohutusmeetmeid ka ei rakendaks, vastutab ta tsiviilõiguslikult siiski alati oma hoolealuse tegude eest.

Loomapäästegrupp MTÜ lisab, et juhul, kui rünnaku ohvriks langes loom, kes oli avalikus kohas lõastamata, siis võib kaasneda ka selle loomapidaja väärteovastutus kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest ehk karistada võivad saada nii agressiivse koera omanik kui ohvriks langenud looma omanik.

Seega on oluline tagada, et avalikus kohas oleks loom alati rihma otsas ning looma eest vastutav isik peab olema suuteline säilitama kontrolli looma käitumise üle. Loomapäästegrupp rõhutab, et nn mõlema loomapidaja vastutus ei välista aga kahjunõude esitamise õigust agressiivse koera omaniku vastu ega tema kriminaalvastutust vastavate tunnuste ilmnemisel.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles