Algaja koeraomanik võiks alustada koertekoolist ning rääkida enda muredest ja hirmudest koeratreeneriga. Treener jagab rõõmuga parimaid nippe ning näitab täpsemalt kuidas võimalikest hirmudest üle saada, neid vältida ja ennetada. Kindlasti on koertekool ja treeneri abi möödapääsmatu tõus, mis on aldis neurootilisele iseloomule.
Kuidas koertekooli treeninguid jätkata ja koera aidata?
Kutsika puhul on tungivalt soovituslik paukude meeldivaks tegemine. Et seda teha, kasuta igat võimalust. Müriseva ilma puhul mine kutsikaga õue ja tee kontaktiharjutusi. Harjuta istumist, lamamist, püsivust, aita tal mürast mööda vaadata. Kiida kutsika mittereageerimist. Ei mingil juhul ei tohi premeerida koera reageerimist. Värina või kiunumise puhul ei tohi koera sõnaga rahustada või teda silitada – see annab noorele koerale siganaali, et tegemist ongi hirmsa olukorraga, omanik kiidab ju tegvuse heaks! Selle asemel proovi endiselt kontakti endale saada ning eemaldu kutsikaga kuskile, kus müra teda ei sega. Kui koer on ohutus kauguses olukorraga adapteerunud, jätka harjutuste tegemist. Väga hea on kutsikat harjutada lasketiiru läheduses, minnes sellele koera enesekindluse kasvades aina lähemale.
NB! Pea meeles, et teadmatusest võid koera ise õpetades rohkem kahju kui head teha. Kui enda võimekuses kahtled, väldi igasugust isetegevust ning kasuta kindlasti koeratreeneri abi.
Kui aga olete läbi teadmatuse koerale põhjustanud ebameeldiva teadmatuse või teil on kodus teadmata ajalooga täiskasvanud, paugukartlik loom, tuleb koera ebameeldivatest olukordadest võimaluse piires säästa. Stressis koera ärge kiitke – koer saab asjadest väga lihtsalt aru ning mõistab, et kiidate tema närvilisust. Selle asemel proovige koera mõtteid mujale viia. Hästi sobivad selleks mõttemängud, aga ka erinevate harjutuste kordamine või uute õppimine. Äikselise ilma tulekul jätke koerale võimalus minna rahulikku kohta. Selleks sobib mõni maja keskel olev ruum, tihti ka näiteks vannituba.