Päevakäpp: üksindust pelgav Proua Rebane otsib armastavat ja kannatlikku peret

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pesaleidja / Facebook

Elus palju üksindust tundnud Proua Rebane jõudis algselt Valga varjupaiga hoole alla aprillikuus. Leidmisel hetkel luusis Proua Karula küla vahel näljasena ja koos kahe väikese kutsikaga. 

Kuigi nüüd on kunagisest hulkurist saanud rõõmsameelne ja inimese seltsi otsiv koerake, kes mööda hoiukodu uudishimulikult ringi nuusib, perenaiselt maiuseid ja paisid nurub, annab käppa ning õpib iga päevaga julgem olema ja elu vabamalt võtma, siis üksindusega on tal endiselt raskusi.

Proua Rebane sobib kõige paremini koju, kus ootab teda tore kodune vanaema või vanaisa, kes otsivad endale seltsilist või siis turvaline aiaga piiratud hoov, et ta saaks oma aastatega kogutud energiat välja joosta/nuuskida. Ka vajab ta sinna hoovi seda päris oma inimest, kes on valmis talle aega pühendama, et tegeleda tema üksindusehirmuga, kuna pikaajaliselt üksinda kinnises ruumis viibimine tekitab temas ärevust ja stressikäitumist.

Pesaleidja konsulteeris igaks sajaks juhuks ka loomade käitumisspetsialistiga, kes soovitab selleks esimeses järjekorras kaks korda päevas pikki jalutuskäike (ja neid Proua jumaldab), häid kõhutäisi ning natuke ajutegevust arendavaid mänge ning olenevalt sellest, kuidas ta oma uues kodus harjub, siis saab sealt edasi võtta veel teisigi nõuandeid. Hoiukodu perenaine kinnitab, et elu veidi äreva koeraga on täiesti võimalik, ta vajab lihtsalt selleks arenguetapiks omaniku kannatust ja julgustamist.

Proua Rebane on oma saabumisest hoiukoju juba teinud suure hüppe ning tutvub hea meelega ka uute inimestega ja käib nendega koos jalutamas. Oma eluga Tallinnas harjus ta kiiresti. Vabatahtlikud ei tea palju tema minevikust, kuid võib arvata, et ta on eakas koer, kelle elu on olnud keeruline ja täis katsumusi. Kõvale häälele ja äkilistele liigutustele reageerib ta kiire eemale tõmbumisega ning koera välimust ja tervislikku seisundit hinnates oletavad arstid, et ta on oma elu jooksul toonud ilmale mitmeid pesakondi.

Hoolimata vanast tagajalavigastusest ja katsumusterohkest minevikust on siiski tegemist väga armsa ja rõõmsameelse koerakesega, kes ei ole sugugi inimestesse usku kaotanud. Vastupidi, ta on siiras ja õnnelik loom, kelle ainus soov on olla inimese suur sõber.

Proua elab Tallinnas koos hoiukodu püsielanikust kassiga ning saab temaga hästi läbi. Piirid pandi kohe esimesel õhtul paika, mil kass üritas koera toidukausist toitu varastada. Proua vastas sellele lihtsalt kassikonservi sisse hingamisega. Nad vaatasid korraks tõtt ja ülejäänu on juba ajalugu.

Proua Rebane on steriliseeritud, vaktsineeritud ning saanud ka kõik vajalikud parasiiditõrjed. Tema vana kõõlusevigastust küll ravida ei saa, aga see tema elu kuidagi ei sega. Kui soovid Proua Rebasele kodu pakkuda, siis täida Pesaleidja loomasoovija küsimustik ja Proua hoiukodu võtab sinuga esimesel võimalusel ühendust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles