Päevakäpp: hell Sabina otsib oma südame teist poolt

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu

Nooruke Sabina saabus Kasside Turvakodu hoole alla poolteist aastat tagasi ühest Viimsi kassikolooniast. Ta on hell ja habras kassitüdruk, kellel on ümarad näojooned ja graatsiline kõnnak.

Ta ei ole triibuline kass, sugugi mitte! Sabina on väga eriline — liivakarva kuldsete vöötidega väike kaunitar. Lisaks kaunile välimusele on Sabinal ka õrn iseloom. Kassikoloonias sündinuna ei ole Sabinal kunagi varem olnud kokkupuudet inimesega ning seetõttu on Sabina veel vahel inimesega uje.

Tema tegelik iseloom avaldub aga siis, kui Sabina oma pessa üksinda jääb. Siis laseb Sabina kuuldavale valju nurru, asub oma pisikeste käpakestega pesa tammuma ning suleb unistavalt silmad.

Selles ilusas unistuses elab Sabina oma päriskodus, mille põrandad on kaetud pehmete vaipadega, aknalauad varustatud pehmete pesadega, ronimispuud kõrguvad lagedesse ning omaniku silmad.... Need omaniku silmad vaatavad Sabinat armastuse ja lahkusega. See südamlik inimene, Sabina inimene, õpetab kassitirtsule, mida tähendab tingimusteta armastus, hoolitsus ja hellus.

Hetkel on Sabina turvakodus, kuid ta on kindel, et ühel päeval sõtkuvad tema käpad päris isiklikku pesakest. Kirjuta Sabinale info@kassideturvakodu.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles