Võimalik vaid loomariigis: neli ebatavalist juhtumit metsikutest mässajatest

FOTO: Nico Smit / PantherMedia / Nico Smit / Scanpix

Loomade liigiomane käitumine on üldjuhul teadaolev ja ettearvatav. Vahel juhtub aga, et mõned isendid üllatavad vägagi ootamatute tegudega.

Orangutanid, kes hakkasid lihasööjateks

Orangutanide dieet koosneb peamiselt taimedest, puuviljadest ja lehtedest ning mõnikord satub nende toidulauale koos rohelise saagiga ka putukaid. Mõne aasta eest avastasid teadlased aga, et sumatra orangutanid ei ütle toidupuudusel ära ka loomalihast ning jahivad ja söövad tüseloorisid. Sellist käitumist on täheldatud vaid üheksal korral ning ainult viie orangutani poolt.

Luiged, kes läksid lahku

Väikeluiged valivad endale ühe kaaslase ja jäävad kokku kogu eluks. Tuleb aga välja, et isegi luigesuhted pole purunemiskindlad. Inglismaal asuva Slimbridge'i metslindude kaitseala on väikeluikede rändeid ja tegevusi jälginud 40 aastat ning kahel korral on juhtunud, et linnupaar on läinud lahku. 

Üheks selliseks perelõhkujaks oli isaluik Sarindi, kes rände ajal oma kaaslase Saruni omapäi jättis. Saruni aga kaua ei oodanud — veel enne Slimbridge'i tagasi jõudmist oli ta leidnud uue paarilise ja ei paistnud Sarindit äragi tundvat. Pole aga teada, mis lindude vahele kiilu lõi.

Lõvid, kes ronivad puude otsa

Lõvid on teadagi äärmiselt suured kaslased ning neil ei ole sarnast ronimisvõimekust, nagu näiteks leopardidel. Ugandas Queen Elizabethi rahvuspargis ja Tansaanias Lake Manyara loodusreservaadis elavad lõvikarjad on aga kummalisel kombel puude otsa ronimise selgeks saanud.

Kuigi ronimine pole lõvidele loomuomane ning mitte kõige mugavam tegevus, toob see endaga kaasa mitmeid boonuseid. Puude otsas pikutamine aitab loomadel vältida kärbseid, hoiab nad varjus ning laseb territooriumil paremini silma peal hoida.

Leopard, kes toitis hüääne

Mala Mala loodusreservaadis Lõuna-Aafrikas elanud leopard Tjololo näitas üles suurepärast kavalust. Iga kord, kui loom jahti pidas, tappis ta ühe saaklooma asemel kaks. Tjololo teadis, et tema tegemistel hoidsid silma peal hüäänid ning kahe saaklooma kasutamine oli viis nende tähelepanu hajutamiseks.

Tjololo surmas ühe looma ning lahkus siis, andes hüäänidele vaba voli selle kallal maiustada. Samal ajal püüdis ta kinni teisegi ohvri ning sai seda siis süüa ilma, et hüäänid teda seganud oleks.

Populaarne

Tagasi üles