Tähtis teada: ohud, mis varitsevad koeri veekogude ääres

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: @sheila_amy_thegoldens / Kadri Sinijärv

Leitsakuga on parim koht aja veetmiseks mõistagi mõni veekoguäärne rannariba. Ühtse perena võtakse kaasa ka lemmikloom, teadmata, milliseid ohte veekogu endas peita võib.

SINIVETIKAD EHK TSÜANOBAKTERID

Soe suvi aitab sinivetikate õitsengule kaasa. Vetikas õitseb veekogus üldjuhul juulis või augustis. Lemmik hoia veest eemal juhul, kui vesi on kollakas-rohekat värvi, haiseb kopituse järele ning vesi ja kaldaäär on täitunud rohelise massiga.

Avalikes ujumiskohtades on tsüanobakteri korral üleval kollased lipud, sest inimese tervist sinivetikas otseselt ei ohusta (kui seda just sisse ei jooda). Neljajalgsetele võib paraku sinivetikase vee haukamine saatuslikuks saada. Esmaabina tuleb koera suu ja keha viivitamatult puhta veega loputada ning seejärel kiiresti loomaarsti visiidile tormata.

VEEMÜRGISTUS

Liigne veejoomine võib tekitada mürgistust ja seda liigist hoolimata. Säärased juhud on küll suhteliselt harvaesinevad, kuid suveperioodil võib neid sellegipoolest ette tulla. Tavaline stenaarium on selline, kus väga hasartne koer jookseb nõrkemiseni vette palli järele ning omanik aina viskab ja viskab ja viskab. Iga retriivimisega neelab koer mingil määral ka vett. Kui mängu on mängitud juba mõnda aega, võib koera päevane veenorm olla mitmekordselt ületatud.

Veemürgistuse halvim tagajärg on surm. Kuna liigse vee tõttu vereplasma hulk kasvab ja selles sisalduvad soolad lahustuvad, põhjustab  see vedeliku ajutise voolamise rakkudevälisesse ruumi. Selle tagajärgjel võib loomal esineda iiveldust või krampe. Mürgistuse kahtluse korral tuleb ruttu lemmiku kliinikusse viia.

KUUMARABANDUS

Soojal suvepäeval ohustab nii meid kui ka meie neljajalgseid sõpru kuumarabandus. Eriti ohustatud on lühininalised tõud, nagu näiteks prantsuse ja inglise buldogid, mops, grifoonid, shih tzu, kassidest pärslased. Kui looma kaasavõtmine on siiski vältimatu, tuleks matkakotti pakkida hea ja mugav joogipudel, jahutustraksid, lesimiseks jahutusmatt ja ruumi säästev kokkuvolditav matkakauss. Sümptomite korral, milleks on rahutu olek, lõõtsutamine pika keelega, oksendamine ja/või kõhulahtisus, südamepekslus, uimasus ja halvimal juhul šokk, tuleb looma elu päästmiseks pöörduda loomakliinikusse.

UJUMINE

Arvatavasti mõtlevad paljud koeraomanikud, et ujumine on koerale midagi lihtsat ja loomuomast. Kuigi paljud koerad koliksid hea meelega vette elama, siis tegelikkuses nõuab ujumine koertelt väga suurt pingutust, kuna ujumisel peab koer end pinnal hoidma ning samas ka edasi liikuma. Kõik see on füüsiliselt palju raskem kui tavaline jalutuskäik.

Suplemine on eriti vaevanõudev koertel, kes on raskema kehaehitusega või/ja lühikeste käppadega. Heaks abivahendiks on sellisel puhul ujumisvest, mis koera selga pinnal hoiab. Vest on väga vajalik ka veeloomadest neljajalgsetel, kuna elevil koer ei pruugi enda jõuvarusid adekvaatselt hinnata. Kindlasti on vest vajalik ka aerulaual sõites.

Tagasi üles