/nginx/o/2018/07/18/10904773t1h1107.jpg)
Eelmisel esmaspäeval viis üks Florida elanik oma koera mere äärde kuuma ilma eest jahutust otsima. Ohutuna näiv puhkehetk lõppes aga kurvalt, sest mõned päevad hiljem koer suri.
Koeraomanikud, ettevaatust: lemmikuga mere ääres hullamine võib traagiliselt lõppeda
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
18. juuli 2018, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dunedinis elava Chris Taylori sõnul käis ta oma seitsmeaastase labradori O.G.-ga pidevalt rannas ning mingit ohtu ei olnud ta kunagi aimanud. Viimase rannaskäigu õhtul hakkas koer oksendama ning kui järgmisel päeval tundus olukord paranevat, siis kolmapäevaks oli O.G. loid ja keeldus söömast.
Taylor kiirustas koeraga veterinaari juurde, kus selgus, et O.G. vaevles soolveemürgistuse käes ja tema elu päästmiseks oli liiga hilja. Soolveemürgistus tekib liigse soolvee neelamise tagajärjel ning tõenäoliselt oli koer seda mänguhoos liialt palju sisse ahminud.
Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsioonijuhi Geit Karurahu sõnul ei pea Läänemeres suplevate koerte omanikud liigse soolsuse üle muret tundma, kuid tähelepanelik tasub sellegipoolest olla.
«Kui vaadata Läänemere soolsust Soome lahes, siis on see 10-20 grammi lahustunud sooli kilogrammi merevee kohta,» sõnas Karurahu. «USAs on see olenevalt piirkonnast 32-36 grammi. Väidetavalt võib koerale surmav olla ligikaudu 3-4 grammi soola kehamassi kilo kohta. See tähendab, et Eestis peaks mürgistuse saamiseks kuuekilone koer jooma korraga ühe liitri merevett ning 30-kilone neljajalgne juba üheksa liitrit. Terve kuuekilone koer vajab päevas umbes 360 grammi vett, 30-kilone koer umbes 1800 grammi. Nende arvutuste põhjal tundub, et Eestis võib selline juhtum olla pigem erand.»
Sellegipoolest peaks koeraomanik oma neljajalgse sõbraga mere või mõne muu veekogu äärde minnes kaasa võtma puhast joogivett, et ohtlikke olukordi vältida. «Veekogudes või poriloikudes võib leiduda erinevaid haigustekitajaid ning hetkel on väga ohtlikud sinivetikad,» manitses Karurahu loomaomanikke ettevaatlikkusele.
Sinivetikatega kokkupuude või sellise vee joomine on koerale väga ohtlik ja võib lõppeda koera hukkumisega. Mürgistuse saamiseks piisab karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Mürgistuse tunnused on apaatsus, süljevool, oksendamine, kõhulahtisus.
Enne koeraga veekogu äärde minemist jälgi infot, mida antakse veekogude seisundi kohta. Kui kuskile on tekkinud sinivetikad, siis sellest antakse teada ja neid kohti saab vältida. Kui ikkagi on kahtlus, et koer puutus sinivetikatega kokku või jõi saastunud vett, loputa puhta veega koera suu ja karvastik ning toimeta loom kiiremas korras veterinaari juurde.