/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/07/13/8902048t1hee58.jpg)
Keskkonnaministeerium võttis kaitse alla väike-konnakotka 37 uut püsielupaika, ning muutis seniste püsielupaikade piire nii, et need hõlmaksid lindude tegelikke elutsemisalasid.
Keskkonnaministeerium võttis ohustatud linnuliigi kaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-konnakotkastele soodsate pikaaegsete pesitsemisvõimaluste ning liigi säilimise tagamiseks, oli Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul vaja moodustada uued püsielupaigad, mis arvestavad täpsemalt liigi elupaiganõuetega ja tagavad lindudele senisest tõhusama kaitse. Kaitsekorda tõhustati just kõige suurema populatsiooniga elupaikades.
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub väike-konnakotkas kümne aasta taguse hinnangu alusel ohulähedasse kategooriasse. Väike-konnakotka uued kaitse alla võetud püsielupaigad asuvad Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas. Seniste püsielupaikade piire muudeti Jõgeva ja Tartu maakonnas.
Euroopa väike-konnakotka populatsiooni suuruseks hinnatakse 16 400 − 22 100 pesitsevat paari, mis tähendab, et Eestis pesitseb kolm kuni viis protsenti Euroopa väike-konnakotka populatsioonist. Seetõttu lasub Eestil kohustus tagada selle liigi soodne seisund, milleks tulebki kaitsemeetmeid rakendada.
Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Kodupiirkonnaks hinnatakse Eestis kaht kilomeetrit ümber pesa, kus asuvad toitumisalad. Kui väike-konnakotkast ei häirita, kasutab ta pesapaika aastakümneid.