/nginx/o/2018/07/13/8885050t1he183.jpg)
Üle ühe aastane kassitüdruk Susiina arvas tänaval elades, et parim kaitse on rünnak. Tänavatel oli vägev susin kassi ainus kaitsevahend. Turvakodus veedetud aja jooksul hakkas kass aga aru saama, et seal ei kavatse teda keegi rünnata. Hoopis süüa antakse, pai tehakse ja aeg-ajalt lähevad teised kassid müstilisse kohta – koju.
Susiina on seni ainult tänaval elanud noor kass. Susiina on ise väike aga silmad on tal suured nagu tõllarattad või kaks rohelise tulega valgusfoori. Neis on alaline imestav-ehmunud ilme, mis on ühtaegu naljakas ja liigutav.
Kui Susiina turvakodusse toodi, ei olnudki temast muud näha kui erkrohelist silmapaari, mis aeg-ajalt kerkis pesa tagant puurist, ja oli kohe viuhti jälle kadunud. Silmade ilmumisega kaasnes alati susin-visin, nagu oleks kassi asemel puuris väike pahur rästik.
Koju minevaid kaaslasi vaadates tekkis kassi südames hiigelsuur kadedus. Kassipiiga otsustas asja uurida: kes see «inimene» õieti on? Susiina hiilis vabatahtlike selja taha ning piilus neid nurga tagant. Aga kui inimene ümber pööras, oli piigake viuhti jälle kadunud, ainult kaks ärevat silma helkisid puuri alt.
Ühel päeval läks Susiina läbi köögi, ja samal hetkel astus teisest uksest sisse vabatahtlik. Kassike tahtis peitu pugeda, kuid köögis ei olnud ennast kuhugi varjata. Juhtus ime: Susiina võttis julguse kokku, ja vaatas inimesele silma. Sellest ajast peale areneb Susiina mühinal iga päev. On ainult aja küsimus, millal saab temast väike vahva kodukass, ja hirm asendub rõõmsa uudishimuga maailma suhtes.
Susiina on steriliseeritud, vaktsineeritud ja kiibitud. Uut kodu ootab kass turvakodus juba rohkem kui aasta. Kui sooviksid talle kodu pakkuda, siis palun võta ühendust MTÜ Kasside Turvakoduga.