Saaremaa mägraperel on sel aastal hea elu

FOTO: Ben Birchall / PA Wire/PA Images / Scanpix

Saaremaa mägraperel on nüüd elu nagu hernes – veereb omasoodu juba paar nädalat ilma tülide, tüütute ja isegi ohtlike allüürnikuteta. Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt seletab, miks on mägraperet sel aastal kaamera ees varasemast rohkem näha.

Tiit Hundi sõnul on mägrapere olnud sel suvel kaamerapildis üllataval tihti. Loomad ei olegi kodulinnakust pikemalt ära käinud kui ainult mõne päeva kaupa. Vähem oli näha neid ajal, kui kährikud siin veel laiutasid. Isasmäkra on harvem näha, sest tema käib pikkadel tuuridel. «Krundipiirid» vajavad lõhnadega märgistamist.

Kaks aastat tagasi kadusid Saaremaa «mägralinnas» loomakesed oma poegadega juuni alguses, ja tulid tagasi alles kaks kuud hiljem. Selle aja jooksul ei õnnestunud urgude juures poegadega mägraema kordagi näha. Head seletust, miks mägrad sel aastal hoopis teistmoodi käituvad, ei leidu.

Kaks aastat tagasi oli mäkradel kaamera ees üheks põhitegevuseks enda sügamine, sest loomi kimbutasid parasiidid. Tänavuse hooaja videotelt ei paistnud aga kordagi, et ükski mäger oleks end süganud. Ehk ongi nii, et sellel suvel on mägralinnas piisavalt vähe parasiite, mistõttu ei pea ka nende eest kuhugi pikemaks ajaks põgenema. Kui toidupoolist lähiümbruses piisavalt jagub, miks peakski siis seitsme maa ja mere taha pagema.

Kährikud on samuti piirkonnast läinud ja ei ole veel tagasi tulnud. Kährikupägalikud olid jaanipäevaks kosunud parasjagu nii suureks ja tugevaks, et jaksasid «neis kährikute asjaajamistes» vanemate kannul kuhugi ära minna. Ehk nad ei tulegi tagasi enne hilissügist, kui tekib vajadus jälle ulualuse järele, et pidada kährikutele omast katkendlikku talveuinakut.

Loe ka neid

Tagasi üles