:format(webp)/nginx/o/2018/06/20/7911541t1hac3b.jpg)
/nginx/o/2018/07/05/8106342t1h4593.jpg)
Selle kuu alguses ilmunud teadusajakirja The Auk: Ornithological Advances uuringus tuli välja, et kui varesed ja rongad kokku puutuvad, on varesed agressoriteks 97 protsendil juhtumitest.
Uuring: kasvult suuremad rongad saavad kavalatelt varestelt pidevalt peksa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu käigus vaatles Kanadas asuva Briti Columbia ülikooli teadlane ja uuringu juhtiv autor Ben Freeman koos teiste teadlastega raporteid eBirdis, mis on veebipõhine andmebaas, kuhu linnuvaatlejad jätavad materjale oma kogemustest. Teadlased leidsid andmebaasist üle 2000 materjali, kus oli näha kokkupuudet ronga ja varese vahel, kirjutas National Geographic.
Freemani sõnul eristab see, kuidas varesed kokku hoiavad, neid teistest lindudest. Nad moodustavad väikseid kahest kuni viiest linnust koosnevaid gruppe. Tavaliselt koonduvad linnuliigid aga suurematesse parvedesse. Freemani sõnul kasutavad varesed seda võtet, et ajada rongad enda territooriumilt minema.
Varesekamba lähedal elades võivad rongad sattuda ohtlikusse olukorda. Kuigi varesed on kasvult ronkadest pisemad, käituvad nad kavalalt ja ronkade enda territooriumilt peletamiseks kampa, ja ründavad ronkasid ühiselt.
Harilikud varesed on ronkadele tihti tüliks. Põhja-Ameerikas on rongad varestele nii konkurentideks kui röövloomaks. Kui ronkadel avaneb võimalus, söövad nad meeleldi vareste mune. Kuigi varesed on ronkadest väiksemad, on nad kambakesi ronkadele kõvaks vastaseks.