Aruanne: Eestimaa soojad talved on metskitsedest ja hirvedest nuhtluse teinud

FOTO: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri selle aasta küttimissoovituse aruandes analüüsitakse muutusi metsloomade arvus ja tehakse küttimisettepanekud selle aasta jahihooajaks.

Aruanne käsitles Eesti metsloomade küttimisettepanekuid, mis erinevad liigiti. Karu arvukus on stabiilne ning populatsioonile võib ka tänavu rakendada möödunud aastaga sarnaselt kõrget küttimissurvet. Samas on vaja küttimist jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse.

Punahirve arvukus on võrreldes eelnevate aastatega suures osas püsinud või isegi veidi suurenenud ja liigi levikuala on riigi mandriosas jätkuvalt laienemas. Kindlasti tuleks järgnevatel aastatel oluliselt langetada punahirve arvukust Saaremaal, kus nende poolt põhjustatud põllukahjude tõttu on hirvest kujunenud nuhtlusliik.

Metskitse arvukust oleks vaja osades maakondades juba alla viia ning teistes selle edasist suurenemist pidurdada. 2018. talvel elas Eestis arvutuslikult suurusjärgus 120 000-130 000 metskitse.

FOTO: Keskkonnaagentuur

Põdra arvukus näitas mõõdukat langust, jäädes siiski paljudes jahipiirkondades ulatuslike metsa- ja liikluskahjude tekke riske silmas pidades siiski veel kõrgele tasemele. Põdra asurkonna suurus 2018. talvel jäi seireandmetele tuginevalt vahemikku 13 000-14 000 isendit.

Ilvese populatsiooni suurus on hoolimata jõudsalt paranenud toidubaasist veel kaugel alla soovitud miinimumtaset, kuid väljendab selgelt suurenemist. Siiski tegi agentuur ettepaneku ilveseid ka tänavu mitte küttida.

Šaakali arvukus on olemasolevate näitajate põhjal stabiliseerunud. 2017. aastal lasti šaakaleid vähem kui aasta varem.

FOTO: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja sõnul on soojade talvede tõttu metskitsede arvukus tõusnud juba ligi viis aastat. Viimastel aastatel on suurenenud metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv.

«Soojad talved on paraku soodustanud ka kärntõve levikut kährikkoerte ja rebaste seas, kellelt see häda on omakorda üle kandunud huntidele ka ilvestele,» ütles Veeroja. «Möödunud aastal oli koguni pooltes meie hundikarjades kärntõves isendeid, mis on läbi aastate kõrgeim näitaja.»

Kõik jahipiirkonnad peaksid üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Dominantseid loomi tuleks hoida kõikide suurulukiliikide puhul või siis vähemalt ei tohiks neid eelistatuna küttida.

Loe ka neid

Tagasi üles