Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus olid pühad tavalisest rahvarohkemad — võidupühal ja jaanipäeval toodi loomakliinikusse kokku 26 abivajavat looma samas kui «tavalistel» tööpäevadel on see number üldjuhul alla kümne.
Töised pühad kliinikus: jaanide ajal vajas arstiabi tavalisest rohkem lemmikloomi
Kliiniku veterinaarid Liis Uusaed ja Valentina Tiškina nentisid, et Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik on üks vähestest kliinikutest Eestis, mis on avatud ööpäevaringselt ning nii ka riiklikel pühadel. Tihti suureneb pühade ajal koormus just seetõttu, et omanikud on kodus ning märkavad probleeme kiiremini või võtavad oma loomaga ette seiklusi, näiteks pikemaid matku, mis võivad kaasa tuua erinevaid traumasid.
Jaanipäevadel ja ka teistel pühadel viivad koeri loomakliinikusse enim seedeprobleemid ja maokeerud, mille põhjustajaks on liigne söömine ja sellele järgnev aktiivsus. Kõige enam on maokeerdudest ohustatud suure rinnakorviga koerad, näiteks dogid ja saksa lambakoerad. Tegu on tõsise probleemiga, mis vajab kohest esmaabi ja tõenäoliselt ka opereerimist.
Kliiniku abiline Stefani Sabrodin tuletas meelde teada-tuntud tõde, et parem on siiski karta kui kahetseda ja loomaomanikud peaksid oma lemmikutel silma peal hoidma. «Loomadele pakutakse pühade ajal taldrikust rohkem sööki ning tavalise koeratoidu peal elavale koerale see sobida ei pruugi,» sõnas Sabrodin. «Samas on koeri, kes on harjunud kodutoitu sööma ja neil ei esine ühtegi probleemi.»
Enamikel juhtudel on seedehäired küll kerged ning ka kodus lihtsalt ravitavad, kuid need võivad kiirelt eluohtlikuks muutuda. Uusaed ja Tiškina toonitasid üle, et mure korral on soovituslik kõigepealt kliinikusse helistada, sest mõnikord on võimalik esimesed nõuanded edastada ka telefoni teel. Kui valvearst näeb vajalikuks siiski loom üle vaadata, kutsutakse ta ka kohale.