Päevakäpp: malbe ja pehme Jasmine tahab meeleheitlikult koju

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

Märtsikuus saabus turvakodusse tillukene Jasmine. Ta oli hell ja habras ning ootamatust tähelepanust nii kohkunud, et eelistas ennast pigem pesas peita. Iga kord kui keegi mööda läks, pigistas Jasmine silmad kinni ja lootis, et ta on nähtamatu, sest hirm oli niivõrd suur.

Nüüdseks on Jasmine turvakodus olnud juba kolm kuud ning see Jasmine, kes saabus sinna märtsis, ei ole enam sama, keda teame täna. Nüüd on ta esimeste seas, kes tulijat uksele tervitama tuleb ning ennast põrandale pikali viskab: «Märka mind, paita mind, võta mind kaasa!» Kui saabuja peaks Jasmine'ist mööduma ilma paitusi kinkimata, siis võib kindel olla, et Jasmine asja nii ei jäta. Ikka venitab kassitirts ennast vibuks ja teeb muid imetrikke — peaasi, et ta poleks enam nähtamatu.

Kui turvakodus on mõni tühi transpordipuur maas, siis üritab Jasmine sinna sisse ronida või ootab puuri peal, ehk saab nii kiiremini uude koju. Jasmine loodab, et sina, tema inimene, märkad teda ning viid ta igavesse päriskoju!

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles