Möödunud pühapäeval leiti Saksamaalt siilid, kes olid end munaliköörist purju joonud. See lugu paistis inspiratsiooni andvat ka eestlastele, kellest üks siilile õlut joota püüdis ja seda ka sotsiaalmeedias kajastas.
Rumaluse tipp: eestlased püüdsid siili õllega täis joota (1)
Lemmikule saatis vihje murelik lugeja, kes oli Saksamaa purjus siilidest lugenud ning soovis anda teada, et nägi Snapchati vahendusel samalaadset tegevust ka Eestis. Vihjaja sõnul püüti siili õllepudelist jooma panna ning kogu vahejuhtum võeti videosse.
Eesti Metsloomaühingu Järvamaa esindaja Virge Võsujalg nentis, et inimesed on kohati päris napakad — joodavad siilidele alkoholi ja pakuvad oravapoegadele maitsestatud pähkleid. «Kui paljud inimesedki ei suuda alkoholiga toime tulla, siis kuidas peaksid sellega hakkama saama loomad?» püstitas Võsujalg küsimuse. «Liigne tarbimine võib neile väga kurvalt lõppeda.»
Siilid on Võsujala sõnul kui prügihundid — kõik, mis kompostihunnikus ette jääb, läheb neile peale. Ka alkoholi lõhn võib olla ligitõmbav ning siilid end selle kahjuliku mõju eest kaitsta ei mõista. Seetõttu pole ka üllatav, et õllepudelit uudistama tulnud loom pakkuja juurest ei lahkunud.
Ei ole tavatu, et siilid looduses purju jäävad — inimesed viskavad tihti kompostihunnikutesse käärinud õunu ning teisi puuvilju ja nende söömine sellise olukorra tekitabki. See aga ei tähenda, et oma lõbuks võiks neile loomadele alkoholi sisse joota. «Alkohol pole loomadele mõeldud,» toonitas Võsujalg. «Ületarbimine on halvimal juhul eluohtlik.»
Eesti Metsloomaühing pole Võsujala sõnul seni veel õnneks tahtlikult purju joodetud siilide kohta ühtegi teadet saanud. Küll aga on nad korduvalt pidanud aitama siile, oravaid ja väikelinde, kes käärinud õunte ja arbuuside söömise tagajärjel halba seisu sattusid. Üldjuhul aitab nende puhul aga klassikaline kaineks magamine ning järgmisel päeval lastakse nad tagasi loodusesse.
Purju jäänud või joodetud looma-linnu leidmisel tuleb ta esmalt panna karpi või transpordipuuri, et hädaline lahkuda ei saaks. Kindlasti on vajalik ka madal kausike või taldrik värske veega. Seejärel peaks ühendust võtma Eesti Metsloomaühingu vabatahtlikega numbril 5632 2200, kes edasisi õpetussõnu jagavad või abivajaja enda hoole alla võtavad.