/nginx/o/2018/06/19/7910205t1hcd50.jpg)
Kassitirts Nurri saabus turvakodusse 2015. aastal Viimsi 50-pealisest kassikolooniast. Möödunud on aastad, kuid pehme karvane nurrik ei ole siiani päriskodu leidnud.
Päevakäpp: oma nime vääriline Nurri on juba kolm aastat kodust unistanud
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
19. juuni 2018, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle kolme aasta jooksul on Nurri palju õppinud. Ta on õppinud lugu pidama inimestest, lähedusest ja pehmetest paitustest. Pehmeid paitusi võetakse vastu suure nurruga ning igale paitusele vastatakse tänulikult peamüksuga. Nurris on säilinud ka eluterve krapsakus ja aktiivsus. Kui paituste nautimisest aega üle jääb, ei häbene Nurri ka ennastunustavalt pallikesi taga ajada või aknalaual linde vaadelda.
Sageli käib Nurri mööda turvakodu ringi ja nutab õnnetult – kus on päris tema perekond ja soe kodu? Nurri on mõnusalt pontsaka, kuid pehme ja ebamaiselt hõljuva kasukaga. Tema roosa ninaots käivitab automaatselt nunnumeetri ning südamlikud silmad puurivad sügavale südamesse.
Kui sinu võimuses on lõpetada nurrulise Nurri pikk ootus, siis kirjuta talle aadressile info@kassideturvakodu.ee