Kafka, just selle sama Franz Kafka nimekaim, on vurrukuningas, laadastaar ja igavene sülekass Narvast. Igavesti uudishimulik, igavesti suur inimese sõber.
Päevakäpp: Kafka inimesearmastust on raske üle trumbata
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
14. juuni 2018, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pesaleidjasse kolis Kafka alles hiljuti, kuid on suutnud võita juba kõigi südamed. Esimesel õhtul kassitoas astus see vurrukuningas oma transpordipuurist välja ja asus julgelt, pea kuklas, pesasid üle nuusutama. Seejuures näitas ta vabatahtlikele ka oma siruulatust, sest enne korralikku nuuskimist (võib-olla ta oli eelmises elus koer?) ta ühtegi pesa omaks ei võtnud.
Lõpuks leidis ta täpselt selle pesa akna all, millele ilmselgelt tema nimi oli peale kirjutatud. Ta ei lasknud ennast häirida sellest, et ta oli just veetnud pika aja transpordipuuris, sõites Narvast Tallinnasse ning võttis kõik vabatahtlike kõhu-, kukla-, kõrvataguse- ja seljasügamised suurima traktori-nurruga vastu. Mida veel ühest kassist tahta? Kafka on koju minemiseks igat pidi valmis — tal on kiip, ta on vaktsineeritud, kastreeritud ning saanud ka vajalikud parasiiditõrjed.
Kui soovid Kafkaga lähemalt tutvust teha, siis palun täida Pesaleidja loomasoovija küsimustik ja sinuga võetakse ühendust.