Tartus päästeti surmasuust pliimürgistusega merikotkas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Madis Leivits

Märtsi alguses leiti Järvamaa metsast hinge vaakumas merikotkas, keda vaevas neile lindudele tavapärane pliimürgistus. Pärast pikka ja põhjalikku ravi Eesti Maaülikooli loomakliinikus saab majesteetlik lind täna lõpuks tiivad sirutada ning tõusta taas tuttavate metsade kohale.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomaarst Madis Leivitsa sõnul oli Laimetsa küla lähedalt metsast leitud linnu seisund kriitiline. «Kotka veres mõõdeti väga kõrge pliisisaldus ja arvestades tema üldist seisundit, oli prognoos tervenemiseks väga väike,» tõdes raviarst. See lind on aga oma loomult võitleja ning ravimite abiga algas pikk paranemistee, mis päädib täna valmisolekuga jätkata looduses iseseisvat elu.

Kotkas on läbinud kõik vajalikud tervisekontrollid ja lennutrennid ning Leivits päästab linnu vabadusse täna, 8. juunil kell 14 Järvamaal Prandi külas linnu leiukoha lähistel. Koostöös mittetulundusühinguga Kotkaklubi paigaldatakse vabastatavale linnule GPS-GSM saatja, mis saadab uurijatele tema liikumisandmeid ning aitab seeläbi mõista selle liigi toimetamisi meie kõrval.

Tänavu on maaülikooli kliinikusse jõudnud juba seitse merikotkast patsienti, kellel kõigil tuvastati veres kõrge pliitase. Kuna plii mõjutab lindude võimet adekvaatselt käituda, satuvad nad pliiaurude all lennates õnnetustesse. Nii diagnoositi kahel leitud kotkal näiteks lahtised tiivaluude murrud ja ühel selgroomurd.

Ühel linnul tekkis liikumisvõimetuse ning halvenenud verevarustuse tõttu külmakahjustusest jalgades nekroos, loetles Leivits. Alati ei saa loomameedikud aidata ja üks lind suri ravi käigus. Järvamaa kotkas on tänavu teine, kelle ravi õnnestus. Enamik merikotkaid leitakse looduses kahjuks juba surnult. 

Kaugel pole enam linnujahihooaeg, mis suurendab ohtu kaitsealustele liikidele. Kaitsealused merikotkad on kaitstud otsese jahi eest, kuid jahimoonas laialdaselt kasutatava väga mürgise pliimoona eest mitte. «Kuigi oleme teadlikud plii kahjulikest mõjudest kõigile loomorganismidele ning inimkond on end ühtselt plii eest kaitsnud, keelustades selle kasutamise näiteks autokütustes, värvainetes jt produktides, lubame ja tarvitame seda siiski jahinduses ja kalanduses, kus ta omab olulist riski ka meie enda tervisele,» nentis Leivits. 

Seetõttu tahabki Leivits sel jahiaastal kõigi püssimeestele südamele panna, et on tarvilik selgeks teha, millist laskemoona kasutatakse ning kuidas mõjutab pliiga saastunud jahisaagi tarbimine neid ning nende peresid, samuti elukeskkonda tervikuna.

Populaarne

Tagasi üles