:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2018/06/05/7884653t1hc7ac.jpg)
Karudel on praegu jooksuaeg, mistõttu on nad tavapärasest aktiivsemad ning satuvad tihedamini ka inimestega kokku. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) manitseb seoses hiljuti toimunud karurünnakuga Tartumaal inimesi ettevaatlikkusele.
Jahimehed hoiatavad: praegu võib metsas tavapärasest tihemini kohata karusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hiljutise fotograafi rünnanud karu intsidendi ajendiks tundub olevat ootamatu kohtumine,» ütles EJSi president Margus Puust. «Välistatud pole ka see, et eemal võisid olla pojad, keda karu kaitses,» selgitas Puust ja lisas, et nagu oleks karu rünnanud sellepärast, et teda Eestis kütitakse ei vasta tõele.
«Karude küttimine ei tekita nendes soovi inimesi rünnata, vaid vastupidi, annab põhjust inimpelgusele, mis on kahjude ärahoidmise kõrval üks küttimise eesmärkidest,» tõdes Puust. «Kindlasti tasub aga karuga kohtudes olla ettevaatlik ja võimalusel lähemat kokkupuudet vältida,» ütles ta.
Jahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk, kellele võib kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil pidada varitsus- või hiilimisjahti, v.a poegadega emakarule. Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning kahjustuste ulatust. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.
«Metsas liiklejatel on aegade jooksul karudega ikka kokkupuuteid olnud,» selgitas EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. «Karu on looduses toiduahela tipus ja inimpelgus säilib temas ainult küttimise tõttu,» ütles ta. «Kui ei ole küttimissurvet, võtab karu inimest kui konkurenti, keda tuleb maha suruda,» selgitas Lillemäe ja lisas, et selle tagajärjel võivad juhtuda aga traagilised õnnetused.
«Samuti tuleb kokkupõrkeid karudega ette ka mujal, ent sellest hoolimata peetakse neile jahti,» nentis Lillemäe. «Näiteks Alaskal kütitakse lisaks baribalidele ka pruunkarusid ja neile on riigi poolt määratud kindel küttimisaeg ja -piirkond». Lillemäe sõnul on Alaskal lubatud nii kohalikel kui välisjahimeestel küttida pruunkaru ning aktiivsem jahihooaeg kestab augusti algusest mai lõpuni.
EJS on varasemalt koostanud karuga kohtumise ettevaatusabinõu, mis on kättesaadav siin.