Me kõik oleme korduvalt kuulnud, et plastik laguneb kaua ning jääb loodust reostama aastasadadeks ja -tuhandeteks. Oled sa aga mõelnud, mida see teeb loomade ja lindudega?
Südantlõhestav galerii: nii hävitab inimeste toodetud prügi loomariiki
Merre visatakse igal aastal vähemalt kaheksa miljonit tonni prügi. Sellist hunnikut on raske ette kujutada, kuid igas minutis tähendab see ühte prügiautotäit prahti. Kogu see kola alustades õhupallidest ja lõpetades pudelikorkidega mõjutab tugevalt mereelukate heaolu.
Maa meredes on 500 korda rohkem silmale nähtamatuid mikroplastitükke, kui meie galaktikas tähti. Teadlased arvavad aga, et 2050. aastaks ujub vees rohkem plasti, kui kalu.
Loomade jaoks võib vees hõljuv plastik tunduda toiduna ning ekslikult võivad nad jäätmeid süüa. Lõpuks tekitab makku kogunenud praht täiskõhutunde, kuid on seedimatu ning loom sureb alatoitumusse. Lisaks sellele on teada lugematul arvul juhtumeid mereloomadest, kes on kinni jäänud kilekottidesse ja kalavõrkudesse ning selle tagajärjel surnud.
Plastik ei ohusta aga ainult ookeaniasukaid. Maismaaelanike hulgast on üheks kurvemaks näiteks valge-toonekurg, kes oli kinni jäänud kilekotti. Fotograaf John Cancalosi otsustas pildiseeria tegemise järel lindu hätta mitte jätta ning ettevaatlikult vabastas ta kure plastikvanglast.
Loomade-lindude suutmatus plastikut toidust eristada ei ohusta ainult neid ennast — see noor albatross hukkus, sest tema vanemad tõid talle söögiks merest leitud plastikjäätmeid. Taanist leiti aga luigepesa, kus oli rohkem plastpakendeid kui mune.
Tihti ei pruugi me tähelegi panna, kui palju plastikjäätmeid me igapäevaselt toodame. Aitab aga iga väiksemgi samm — juua saab ka ilma plastikkõrreta, pudelivee ostmise asemel taaskasuta üht veepudelit ning kuigi loomulikult on kerge poest kaasa haarata järjekordne kilekott, võta hetk mõtlemiseks kuhu (või kellesse) see lõpuks välja jõuda võib.