Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Surma ukselävelt kuninglikku perre: Meghan Markle'i koera lugu on kui muinasjutt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: A Dog's Dream Rescue / Facebook

Juba homme abiellub Meghan Markle Walesi prints Harryga ja saab ametlikult kuningapere liikmeks. Kuninglikku elu hakkab aga nautima ka Meghani koer Guy, kes on teinud tõelise kannapöörde.

Beagle-tõugu Guy teekond kuningapere liikmeks sai alguse ühest USA koerte varjupaigast. Kutsa oli leitud metsast, kuid varjupaigas ei näidanud keegi tema vastu üles huvi ning seetõttu pandi koer eutanaasiat ootavate neljajalgsete nimekirja. Enne hukkamist pakkusid varjupaigatöötajad Guyd aga Dolores Dohertyle, kes on beagle-tõugu koerte päästmisega tegeleva ühingu A Dog's Dream Rescue juhataja.

Doherty ei suutnud ei öelda ning tänu vabatahtlike võrgustikule jõudis Guy lõpuks Kentucky osariigist Kanadasse. Juba järgmisel päeval võttis Doherty Guy kaasa üritusele, kus inimestele tutvustati varjupaigakoeri. Samale üritusele sattus aga tol ajal Torontos filmimas olnud näitlejanna Meghan Markle, kes Guyd nähes koheselt otsustas, et see koer peab saama tema omaks.

Guy pärast leidmist
Guy pärast leidmist Foto: A Dog's Dream Rescue / Facebook

Peale seda hakkas Doherty Guy tegemisi jälgima sotsiaalmeediast, sest Markle asus oma uuest neljajalgsest sõbrast Instagramis hoolega pilte jagama. «Kui Meghani kihlus välja kuulutati, ei suutnud ma uskuda, kuidas Guyl vedanud oli,» rõõmustas Doherty. «Üks täiesti suvaline varjupaigakoer Kentuckyst sai oma perenaiseks tulevase kuningliku pere liikme. Tema elu on suurepärane ja ma olen tõeliselt õnnelik.»

Kuigi Guy on Doherty päästetud koerte hulgast kahtlemata tuntuim, on naise sõnul erilisi lugusid veelgi. Viimase seitsme aasta jooksul on tema organisatsioon päästnud üle 1600 koera, kellest osad on hakanud tööle vähituvastajatena, teised saanud emotsionaalseteks tugiloomadeks ning mitmed on pandud valvama USA-Kanada piiri.

«Ma saan sajaprotsendiliselt kinnitada, et need koerad on muutnud elusid,» sõnas Doherty. «Ma olen näinud lugematul hulgal õnnelikke lõppe, kuid Guy oma on neist kõigist kahtlemata silmapaistvaim.»

Tagasi üles