:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/14/7844131t1hf18e.jpg)
Praegusel aastaajal võivad inimesed looduses kohata üksildasi loomapoegi, ent koheselt abistama tormata pole arukas — metsloomalapsele võib inimese poolt pakutud abi osutuda hoopis karuteeneks, kuna tema ema võib ta seetõttu hüljata.
Spetsialistid õpetavad: millal tuleb metsloomalast aidata ja millal mitte?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla ütles, et praegusel ajal tuleb ühingu telefoninumbrile iga päev kuni kümme kõnet, milles teatatakse abivajavatest loomadest, vahendas «Aktuaalne kaamera. Nädal». Enim helistatakse Tallinnast, ent kõnesid tuleb kõikjalt üle Eesti.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi nentis aga, et mitte iga loom ei vaja abi ning enne loomast teatamist tuleks kindlaks teha, kas loom siiski on hädas või ei. Parim käitumine looma leidmisel on olukorda analüüsida ja taganeda ning linnakeskkonda sattunud metsloomast kindlasti teada anda.
Metsloomapäästjad ei jõua aga kõikjale ning prioriteediks on siiski loomad, kes on hätta sattunud asustatud kohtades või inimtegevuse tagajärjel. Seetõttu ei saa appi tormata igale metsast leitud neljajalgsele ning Idla sõnul jääb sellistel juhtudel looma saatuse üle otsustajaks loodus.