Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Loomakaitsjate palve eestlastele: palun ärge pange loomi ja linde põlema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud, siis eelkõige just aprillis ja maikuus seda siiski kahetsusväärselt palju tehakse. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub mõelda lisaks muudele ohtudele ka tules hukka saavatele väikestele metsloomadele, kahepaiksetele, lindudele ja roomajatele.

Nädalavahetusel lähevad taas paljud inimesed suvilatesse ja maakodudesse, võtavad ette koristustööd ja süütavad kulu või prahilõkked. Aastate vältel on ELL saanud üsna palju põletushaavadega linde ja loomi, kellest enamust päästa ei õnnestunud. Kulutuli hävitab valdava osa elustikust, kaasa arvatud põldudel elavad kasulikud putukad. Seetõttu peaksid inimesed sügavalt järele mõtlema enne kui tiku süütavad.

Lõkkeid on lubatud teha, aga vaid kindlaks määratud kohtades. Paraku meelitavad oksa-ja prahihunnikud hulgaliselt kohale ka metsaasukaid. ELL palub enne lõkke süütamist veenduda, et seal poleks pisinärilisi, roomajaid, siile, kahepaikseid ja linde.

«Taolised prahihunnikud tegelikult kihavad elust,» ütles Viljandimaa piirkonnajuht Kristel Täär ja lisas, et jättis maitule süütamata just seetõttu, et leidis okste vahelt linnupesa ja paar konna.

Enamus maastikupõlenguid saavad alguse esmapilgul süütust lõkkest. Hetkega kontrolli alt väljuda võiv kulupõletamine on aga nii ohtlik, et see on Eestis aastaringselt keelatud. Seadus näeb nii enda kui naabrite elu ja vara, aga ka eluslooduse ohtu seadnud inimestele karistusena ette rahatrahvi kuni 1200 euro ulatuses ning juriidilistele isikutele kuni 3200 euro ulatuses.

Tagasi üles