:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2018/05/09/7833884t1hc626.jpg)
Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) anti ainuüksi eilse päeva jooksul teada neljast hukkunud roomajast, kellest üks sai otsa autorataste all Narvas. Ülejäänud kolm hukati inimeste poolt ja armu ei antud ka täiesti ohutule nastikule.
Loomakaitsjad mures: eestlased tapavad looduskaitse all olevaid madusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme madusid tiheasustusalalt loodusesse toimetanud kümme aastat, aga kogemustega vabatahtlike nappuse tõttu reageerime täna vaid nendel juhtudel kui roomaja on sattunud lasteaeda, kooli või inimese eluruumidesse,» ütles ELL loomapäästegrupi tööd koordineeriv Heiki Valner. «Kõnesid on nii palju, et pelgalt vabatahtlikkuse korras neid olukordi lahendada pole lihtsalt kahjuks võimalik. Lõuna-Eestis, Läänemaal ja Pärnu linnas on meil mõningane võimekus olemas. Sellel kuul saame vähesel määral abistada ka saarlasi.»
ELL eksootiliste loomade ja roomajate töögrupi juhi Kadri Võreli sõnul on tänapäeva inimesed loodusest juba sedavõrd kaugenenud, et roomajatest tahetakse lahti saada isegi metsas või rabaäärsetes piirkondades, kus ometigi on ju nende igati tavapärane elukeskkond.
Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda. ELL peab väga oluliseks, et meie ökosüsteemi jaoks olulisi roomajaid ei tapetaks vaid otsitakse nendest vabanemiseks alternatiivseid lahendusi. Näiteks muru niitmine ja hoovi kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida maaomanik saab madude eemal hoidmiseks ise ära teha. Veel tasub kasutada ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid ning spetsiaalseid madude peletamiseks mõeldud pulbreid.
Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud. Looduskaitseseaduse § 77 lg 6 kohaselt arvestatakse III kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral keskkonnakahju 32–640 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta.
Lisaks on roomaja hukkamine käsitletav looma suhtes lubamatu teona loomakaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses ja selline tegu on väärteo korras karistatav. Karistusseadustiku § 264 kohaselt võimaldab looma suhtes lubamatu teo toime pannud isikut võtta vastutusele ka kriminaalkorras, kui lubamatu tegu on pandud toime julmal viisil või avalikus kohas.
Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod ja inimesele nende mürk reeglina eluohtlik ei ole. Rästikult hammustuse saamisel tuleks siiski piirata enda liikumist. Kasuks tuleb lamamine ning rohke mittealkohoolse gaseerimata joogi tarbimine. Hammustuse kohta siduda vaja ei ole ja žguti panek on lausa keelatud. Võimalusel tasub pöörduda ka arsti poole.