Koerad said mägralt pureda

Rommi ja Välk (paremal) pääsesid seekord korraliku ehmatuse ja mõne armiga. Foto: Erakogu

Raplamaa metsatukas elav mäger tegi kahele suurele koerale tuule alla, nii et üks neist vajas loomaarsti juures üle 20 õmbluse.

«Mis siin ikka, koduloomadel pole vaja metsloomade territooriumile tikkuda,» ütles Kirsti Hansman, kelle kaks kaheksa-aastast koera Rommi ja Välk hiljuti metsas mägraga silmitsi sattusid.

Mõni nädal tagasi ühel laupäeva hommikul tegi Hansman oma kodus Märjamaa vallas Altkülas tavapäraseid toimetusi, kui tema isa koertega jalutas. Jalutuskäik viis ümber maja kõrval asuva metsatuka, mis on kodust umbes 100 meetri kaugusel.

Ühtäkki läks metsas lahti nii suur kisa, et kostis tuppagi välja. «Kuna isa ei suutnud koeri kuidagi sealt kätte saada, panin mina padavai üle põllu metsatuka poole. Ega ma algul ise ka hästi ei julgenud, ei tea ju, mis toimub ja kes see seal täpselt on,» rääkis Hansman.

Jõudnud metsa, nägi naine koerte juures üht jässaka olemisega looma – polnud kahtlustki, et tegu on mägraga. Kas ka mäger ise viga sai, ei osanud Hansman öelda. «Ei läinud ise näpuga torkima, muidu oleks ta minule ka veel kallale tulnud,» ütles ta.

Nimelt olid koerad keset jalutuskäiku järsku metsatuka poole jooksu pannud, sest märkasid puude vahelt üht mustavalgetriibulise näoga looma. Kui koerad mägra suure haugumise saatel ümber piirasid, tundis metsaasukas end ohustatuna ja hakkas end kaitsma.

«Ja ta kaitses ikka päris korralikult,» ütles Hansman. Kui Rommi pääses ühe haavaga lõua all, siis Berni karjakoera ja malamuudi segu Välgul oli nina päris katki.

Kaheksa-aastane Välk sai mägralt korralikult pureda. Foto: Erakogu

«Kui ma ta sealt metsast kätte sain, siis tal ainult silmavalged välkusid, kogu nägu oli verega koos. Ja kui ma temaga koos metsast välja tulin, siis meid aknast vaadanud ema ehmus ikka päris ära,» kõneles Hansman.

Kohe tormati kümmekonna kilomeetri kaugusele loomaarsti juurde, kes koera ninale 25 õmblust tegi. Nüüd on niidid välja võetud ja koer Hansmani sõnul jälle looma nägu.

Koera ravinud loomaarst Reet Reimann meenutas, et tema on oma karjääri jooksul kolm korda mägra puretud koera aidanud. Kord tegi mäger seda nii hullusti, et koeral tuli kõrvad ja osa suuümbrustki amputeerida.

Eeskätt on kannatada saanud jahikoerad, kes mäkradega viimaste endi kodus tihti kohtuvad. Jahikoer jääb mägra urgu kinni, ei saa sealt kuidagi välja ja koos koeraga lõksu jäänud mäger hakkabki kutsumata külalise nägu purema.

«Eks metsas kokkusaamisega ole samamoodi,» ütles loomaarst. «Mäger teeb seal omi toimetusi ja kui ta järsku koeraga kohtub, siis ilmselgelt ei jõua ta enam eest ära joosta. Ja siis ta kaitsebki end rünnakuga.»

Ka ulukiuurija Peep Männil on mägra ja koera vastasseisuga kokku puutunud: tema taksikoer kohtus mägraga jahil ja sai pureda. Ei midagi eluohtlikku, loomaarst õmbles haavad kinni. 

«Aga eks taks ise läks mägra koju. Ega mäger ei olnud paha ega rünnanud niisama, vaid ta ikka kaitses end,» ütles Männil. Ja kuna mägral on võimsad hambad ja lõualihased, pureb ta vastast ja suudabki end niiviisi edukalt kaitsta.

Mäger (Meles meles)

Öise eluviisiga mäger  toitub ussidest, tõukudest, konnadest, marjadest, seentest jm.

Mäger Foto: Vikipeedia

Mäger elab urgudes, aastakümnete jooksul valmivad lausa mägralinnakud – mitme korrusega ja kuni sajast urusuudmest koosnevad käigud. Tänu neile urusüsteemidele on mäger vaenlaste eest hästi kaitstud.

Eestis on mäger levinud kõikjal peale väikesaarte ja Hiiumaa. Hinnanguliselt elab meil 3000–4000 mäkra.