Imeline armastuslugu: kurg lendab igal aastal tuhandeid kilomeetreid, et oma kallima juurde jõuda (1)

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malena ja Klepetan
Malena ja Klepetan Foto: Danijel Soldo/CROPIX/SIPA / Danijel Soldo/CROPIX/SIPA/Scanpix

Üks isane valge-toonekurg on tõelise armastuse ja pühendumise etaloniks: viimased 16 aastat on ta igal kevadel rännanud rohkem kui 12 000 kilomeetrit, et oma kaaslasega koos olla.

Horvaatias elav Stjepan Vokic leidis 1993. aastal kalastusretkel olles vigastatud tiivaga toonekure. Tundus, et lindu oli tulistatud ning enam ta lennata ei suutnud. Vokic otsustas kuretüdruku seetõttu enda hoole alla võtta. 

Peagi avastas mees, et samal ajal igal aastal saabus tema Malenaks ristitud sulise sõbra juurde isane valge-toonekurg, keda ta hakkas hüüdma Klepetaniks. Klepetani jala küljes on rõngas, millel seisvate andmete kohaselt veedab ta suurema osa aastast Lõuna-Aafrika vabariigis ja võtab igal kevadel ette 12 000-kilomeetrise lennu Horvaatiasse, et Malena kõrval olla.

Stjepan Vokic ja Malena
Stjepan Vokic ja Malena Foto: - / AFP / Scanpix

Talved veedab Malena Vokici juures toas — nad vaatavad üheskoos toonekuredokumentaale ning kui kevad lähenema hakkab, asum Vokic linnule ehitama pesa, kus Malena ja Klepetan oma järglasi kasvatada saavad. 

Nüüdseks on Klepetan Malena juures käinud juba 16 aastat ning nad on koos kaks kuud, kuni nende järeltulijad pikaks reisiks piisavalt vanad on ja siis koos Klepetaniga Aafrikasse lendavad. Vokici sõnul on hüvastijätud Malenale rasked. «Tema söögiisu kaob ning kui Klepetanil on aeg lahkuda, läheb Malena peitu,» nentis Vokic. «Ta justkui annab Klepetanile teada, et ei suuda jälle hüvasti jätta. Nende side on tõeliselt armas.»

Klepetan
Klepetan Foto: - / AFP / Scanpix

Märksõnad

Tagasi üles