Lõpuks valitud: Eestil on nüüd ka oma rahvusloom Turovski: hunt on kõikidest üle

Hunt.

FOTO: Vasily Fedosenko/Reuters/Scanpix

Koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega kuulutati esmaspäeval Rahvusraamatukogus toimunud Looduse Omnibussi loodusõhtul ning ETV saates «Osoon» välja Eesti rahvusloom, kelleks osutus hunt.

Rahvuslooma valimisel näis vaekauss langevat siili kasuks, kuid lõpuks osutus võitjaks ikkagi hunt. Eestlased paistsid võtvat rahvuslooma valimist üsna kirglikult ning asi läks koguni häältega manipuleerimiseni. Selle tõttu lõpetati varakult Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) veebilehel olnud küsitlus, kus inimesed said rahvuslooma kohta oma arvamust avaldada. 

«Hunt on kõikidest üle. See on olnud roomlaste, hetide, tegelikult kõikide Põhja paleoasiaatide ja idaaseaatide arvamus. See on olnud Põhja-Ameerika rahvaste – innuiitide, eskimode, indiaanlaste veendumus,» rõhutas zooloog Aleksei Turovski rahvuslooma välja kuulutades.

Hunt ehk hallhunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Selle looma arvukuse ohjamiseks kasutatakse jahindust. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Muul ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte.

Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik. Julgemate huntide küttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks.

Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades.

Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise.

Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.

Huntidel on eesti folklooris suur roll, ta on tuntud tegelane ka muinasjuttudes («Punamütsike», «Kolm põrsakest», «Seitse kitsetalle» jt).

Hundi nime pidas vanarahvas tabuks, selle tõttu kutsuti looma mitut moodi: võsavillem, kriimsilm, hallivatimees.

Toome ära pöördumise täisteksti:

Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.

Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.

Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima.

Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel.

Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab  eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist. 

Allakirjutajad:

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Geograafia Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, "Osoon", ajakiri "Eesti Loodus", MTÜ Loodusajakiri, Looduskalender, MTÜ Aasta Loom, Eesti Loodusturismi Ühing, Looduse Omnibuss, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Fokloorinõukogu, Hiite Maja,  Vereta jaht, Eesti Siberi Husky Ühing, MTÜ Organic Estonia, MTÜ Roheliste Rattaretk, Alaska Malamuutide Liit, Kelgukoerte Klubi Baltosport

Loodusmõtte hoidjad:

Valdur Mikita, Aleksei Turovski, Marju Kõivupuu, Laura Kiiroja

Rahvuslooma toetajad:

Liviko, Olerex, Karu Katus

Loe ka neid

Tagasi üles