Hüljatud taluloomade varjupaik püsib elus vaid heasüdamlike loomapidajate abil

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Seitsmesed käisid külas naisel, kelle suur loomaarmastus ja lahke süda on viinud ta olukorda, kus ta elab koos ligi 400 erineva looma ja linnuga. Hüljatud taluloomi on Eestimaa peal aga niivõrd palju, et perenaisel jääb pansionaadis varsti kitsaks. Suveks on loomarantšosse appi oodatud aga kõik huvilised. 

Koerad, kitsed, veised, vasikad, lambad, kanad, haned ja pardid, kassid, hobused — need on vaid väike osa Ande Baikovi hüljatud taluloomade varjupaigast, millele pandi alus kahe aasta eest ning mis püsib tänase päevani elus vaid heast tahtest ja entusiasmist.

Üks peamisi põhjuseid, miks loomad pansionaati satuvad, on nende omanike elukorralduse muutus. Inimesed kolivad või lähevad välismaale ning neil ei ole võimalust oma neljajalgseid sõpru kaasa võtta. Varjupaik võtabki vastu loomi, kelle inimene on hädas ja igale neljajalgsele seal kohta ei ole.

Loomulikult on sellise loomakarja ülalpidamisega tükk tööd: aastas kulub neljajalgsete toiduks 400 tonni heina ning sinna juurde läheb ka hulk puu- ja juurvilju. Varjupaika saadetakse aga ka praaktoitu, mis müügiks ei kõlba, kuid loomadele hästi passib. 

Nüüdseks on Ranna rantšo loomapidamismaht täis saanud ning seni, kuni loomadele uusi kodusid ei leita, ei ole Baikovil võimalus uusi hoolealuseid võtta. Sellel aastal plaanitakse varjupaigale luua ka koduleht ning võimalus loomadele vaderiks hakata. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles